 | |||||||||||||||
|
Avalehele Must Kuu Päikesemärgid Saated Sodiaagimärkide printsiibid 
Lõvi on loomade kuningas. Loomad on hingeelu õpetajad ja puhtad sümbolid maailmas just nagu taimed kannavad endas omal moel sõnumit vaimust. Üks Vana-Pärsia luuletaja on kunagi lausunud: “Elu uinub kivis, unistab taimes, on ärkvel loomas ja saab endast teadlikuks inimeses.“ Lõvi märk on hinge esiletooja, hingetule ehk loomiskire väljendaja. Loovuse, soojuse, hingesuuruse, õilsuse ja vapruse märk. Lõvi on sodiaagi suur päikesekiisu, mis annab päikeselise välimuse ja soovi peesitada päikesekiirtes. Suur ja soe ning ometi õrn ja haavatav – just seetõttu, et väljaastuva märgina on see õrn ja tundlik enda vastu suunatud löökide suhtes. Lõvil puudub omadus olla valvas, jälgiv ja tähelepanelik. Lõvi on loovuse märk ja tema nõrgaks küljeks on vastuvõtlikkus ja puudulik vaatlusoskus. Nii vajabki Lõvi täiendajat telje vastaspoolel – Veevalajat, mille tugevus on vaatlusoskus, sõltumatu seoste nägemine ja teadlikkus toimuvast. See on võimeline kaitsma kuninga väärikust, nähes aegsasti läbi võimalike reetmiste märke kuningakojas. Lõvi asub sümboolselt lava valgussõõris – usaldavana pimeda saali ees. Lõvile on igasugune “sisse sõitmine“ väga ootamatu, alandav ja valus. Koos oma täiendpaarilise Veevalajaga valvavad nad loomise ja teadvustamise väravaid inimloomuses. Sellel tasakaaluteljel külvatakse ja lõigatakse hingelis-vaimset viljasaaki. Lõvi ajal, augustis, ei tehta operatsioone, sest haavad ei taha paraneda ja mädanema mineku oht on tavapärasest suurem. Lõvi jõud on võimsaim sirges seljas ja südame siiras pimeduses, tulles ehedaimalt esile “käsi südamel ja kinnisilmi“. Nii sünnivad lummavad ooperiaariad ja oodid armastusele, milles tuuakse esile hingesuurus ja ülevus. Nii väljendub Looja vägevus. Lõvi jõuprintsiibil on astroloogilisel kaardil kolm avaldumise tasandit:
|