http://horoskoop.net/index.php?p=13

Uue Aasta Kaart

On küll jah kaks noorkuud Veevalajas. Vähemalt nii näitab mulle ka zet.

Pluutoga on sageli seotud tulekahjud. Just siis kui energia vabaneb. Läheb pikast seisakust liikuma. Siis võib tulla ette palavikku, tulekahjusid, põletikke.  Seda energiat tuleb osata vabastada nii, et kogunenud energia nagu peidetud vulkaan, saaks vabaneda võimalikult "hõredasse" olekusse. Head on armastuskirjad, ülemlaulud, oodid ja sellised asjad - see tõstab kogunenud energia kohe kõrgele ja avarasse ruumi.

Ma ise olen ka sedalaadi asju läbi elanud. Kui ma oma kodust välja kolisin, siis põlesid kohe peale seda sisse peaaegu pooled meie seadmed - kõik mis olid tol hetkel vooluvõrgus ja ka auto läks mul põlema. 

Ühel mu tuttaval aga tekkis suvilas väga kummaline tulekahju kui Pluuto jõudis tema Päikese peale. Tal on sünnikaardis Pluuto koos Uraaniga IC-l ja tema suvilas tekkis mingi elektrisüsteemi rikke tõttu tohutu kuumus aga leeki ei tekkinud tükk aega - kuumus oli nii suur, et lambi juhtmed venisid maani ja kui tuletõrje saabus ja akna sisse lõi, siis lahvatas kõik korraga leekidesse - see kustutati aga kohe ära ja siis jäi selline seest üleni tahmast must ruum. Kuna see oli palksein, siis see tuttav kutsus liivapritsiga spetsialistid, kes puhastasid seinapalgid triibuliseks - väga huvitav muster jäi. 

  
aga pildi panemisega ma hakkama ei saa

Ka mul on üks sõber, kellel on asteroid Karma Päikesega ühenduses aga Kalades 9. majas ja tema puhul on näha seda kui ülesannet mis seotud suguvõsaga. Ta pärineb teadlaste suguvõsast ja tal on ka Saturni ja Kuu lõunasõlme ühendus Kaksikutes. Tema elutööks on olnud nö. hinge sisse toomine teadusesse, kus loevad ainult faktid :D Kui Sul on Päikese ja ja Marsiga ja seal Skorpioni, Amburi üleminekul, siis on see ilmselt samuti viitav ülesandele. Mingi ümbersünni ülesanne ilmselt seoses sisemise ja välimise tõega. Ehk on Su elus teemasid, kus sisemine ja välimine tõde on vastuolus. Midagi salatakse kusagil millegi hüvanguks maha? Ehk mingi ülesanne, mis nõuab Sinult eneseks jäämise julgust? 

Hirmutavat pole siin midagi - inimese elust midagi hirmsamat on raske ette kujutada - tagumikust pressitakse ta alasti, verisena, pimedana ja mäluta - nööri otsas - tundmatusse ja tema komandeering lõpeb kindlalt surmaga nii et kõik vahepealne on nagunii võrreldes sellega tilulilu - kas koos asteroidiga Karma või ilma selleta ;)

Asteroide on tänaseks nimelisi ligikaudu 17000. Nad kõik võiks panna kaardile ja see kaart saaks pilgeni täis. Asteroidivöö on justkui neitsilik pisiasjalikkus - ta pole planeet ilmestamaks üht tasandit teadvuses ja olemaks sillaks vaimse ja materiaalse vahel vaid ta on terve vöö, kuhu jagunenud ühtlaselt taevaliiva puru.
Need on justkui maitseained, mis lisavad täpsustuse aga ei anna ülearu palju jõudu teemasse - jõud tuleb siiski mujalt - teema täpsustused aga asteroididelt.
Karma on sisuliselt justkui osutav saatusele - see on teadvustamist ootav ülesanne.
Mis on saatus? Kõige lihtsam ja ilmsem on kujund hingamisest. Kõik hingab - kõik olemuse tasandid hingavad sisse ja välja, kokku ja lahku, suureks ja väikseks siia ja sinna jne. Aga kõige peamine hingamine on sedavõrd kõikehõlmav, et me ei märka seda - me ei märka seda, mis on tõeliselt maagiline enamasti üldse - nagu seda, et maa kannab kui hommikul jalad voodist välja viskame vms. Niisiis - hingab ka teadvus.
Teadvus on meie olemus ja kui teadvus hingab, siis ta hingab mitte midagi vähemat kui reaalsust... Kui ta hingab välja, siis seda kutsutakse loovuseks, kui ta hingab sisse, siis seda võiks kutsuda saatuseks. See on juba loodu - juba varem loodu, mida hingame nüüd sisse - mida sageli alles nüüd tõeliselt näeme ja tunda saame - aru saame mida välja hingasime - mida lõime.
Loovus läheb sageli lihtsalt "käest ära" - karjusin kellegi peale, lõin kellegi maha, valetasin talle, varjasin, teesklesin, rääkisin kedagi taga - heh - tühine ju - ta ei näinud, ei kuulnud - kõik teevad nii!
No mis tähendab, et ei tohi? Kes keelab? Ei keelagi - ongi sedasi, et tohibki ja las käia - täiega ok - aga...tuleb hiljem vastu. Tuleb ja pakub ennast "sisse hingata". Leiab üles oma teele saatja ja astub ligi. Mis nüüd? Hädakisa... miks alati minuga, ma olen tüdinud, inimesed on lollid, laisad ja kergemeelsed - kas nad üldse mõtlevad ka mida nad teevad??? Komöödia nimega Minu Elu. Seriaal milles filmi looja ja vaataja vahel on selline huvitav ühendus, mida võiks kutsuda Karmaks - see sõna kannab endas sisuliselt endaga kohtumise paratamatuse tähendust ja teenib inimese eneseteadlikkust. Niisiis - me oleme teadvused - me hingame reaalsust - välja hingates loome ja sisse hingates kohtame juba loodut - saatust. Sellest saab meie kasvupinnas.
Karma väljendab seda endaga kohtumise paratamatust, milles me ei saa nuriseda, sest meile on nagu Jumalale antud täielik voli, vabadus ja vastutus.
Ainult me ise saame läbi oma eneseteadlikkuse kasvu seda mis on antud vastu võtta. Teadlikult vastu võtta asjaolu, et me oleme teadvused - me hingame reaalsust. ;)

Ausalt ma ei tea, kuidas see mul õnnestus. Algaja õnn :)

Eesti keeles kopeeri pildi URL

ja pilti saab suuremaks ja väiksemaks lohistada, esimene hiir sai liiga suur. Lehe formaat muutus liiga laiaks. 

Alanud aasta esimene astropäev toimub 18.jaanuaril kell 13.30 kuni 16.30 Alterstuudios aadressil Tartu mnt. 43/Kreutzwaldi 24, sissepääs siseõuest, I korrus.

Taimi Uuesoo

Päikesemärgi horoskoop - kas meelelahutus või astroloogia?

Kas ja miks üldhoroskoobid on vajalikud?

Kuidas kirjutada ja lugeda?

Osalustasu: Liidu liikmed tasuta (annetuse tegemise võimalus)
Mitteliikmed 15 EUR-i sularahas. Palume kaasa võtta täpne sularaha.

Info 56 615 970 või 56 522 60

juhatus

Jõudsime lähemal uurimisel järeldusele, et kuna Kaljukitse noorkuu, mis oli esimene pärast Päikese jõudmist Kaljukitse, sündis vaid paar tundi hiljem samal päeval, siis seda hiinlased ei loe esimeseks pööripäeva järgseks vaid see on nö. pööripäevaaegne ja järgmine ehk esimene pööripäeva järgne, on seega homne.
Idamaade uus aasta jõustub aga teise noorkuuga Veevalaja märgis pärast talvist pööripäeva.
Niisiis - Idamaade kalendri järgi on Kitse, Lamba aasta algus alles järgmisel noorkuul, mis on seekord erakordsena samuti Veevalajas.

Homme on niisiis tegemist esimese noorkuuga Veevalajas aga idamaine Kitse, Lamba aasta algus on 19. veebruaril koos järgmise Veevalaja noorkuuga!

Veelgi täpsemalt kirjeldas seda idamaade aastate asja Aurel - toon selle ka siinkohal ära.

/Hiinas on kasutusel kaks kalendrit, lunaarne ja päikesekalender. Ja kõige olulisem selle juures see, et astroloogias ja feng shuis kasutamiseks on loomamärk KINNITATUD PÄIKESEKALENDRI KUUDELE , mitte aga lunaarsetele kuudele. IGAL AASTAL algab Tiigri kuu ja koos sellega uus looma-aasta märk TÄPSELT siis, kui päike jõuab 15 kraadi Veevalajas. Järgmine kuu algab 15 kraadi Kalades jne. 2015 aastal saab rohelise Puu-Lamba märk jõusse seega 4 veebruaril kell 5:58 eesti aja järgi. Lapsed, kes sünnivad vahemikus 4 - 19 veebruar, ei ole mitte Hobuse, vaid juba Lamba aastal sündinud hiina horoskoobi järgi! Paljud inimesed, kes on selle 4 veebruari läheduses sündinud, võivad teada oma looma-aastat valesti. Lunaarne e kuukalender on kasutusel vaid praktiliseks otstarbeks argielus ajaarvestamiseks ja populaarsuse tõttu tähistatakse pidustusi ja uue aasta algust selle kalendri järgi. SEE AGA EI TÄHENDA, ET LOOMA-AASTA ALGAKS SELLE KALENDRI JÄRGI. Vaid mugavusest ja võibolla profaansusest tehakse nägu, et tähistatkse uue looma tulekut. Miks algab aga sellel aastal siis lunaarse kalendri järgi 19 veebruaril, aga MITTE 20 jaanuaril. Siin on mängus hiina kalendri eripärad. 2014 aastal oli kuukalendris üks lisakuu, vastavalt kalendrireeglitele. Päikesekalendri kuude keskpunkt-poolitaja peab ALATI igal aastal langema SAMASSE lunaarsesse kuusse. Kui aga mõnel aastal lunaarses kuus puudub see päikesesesooni keskpunkt, siis kuulutatakse kalendris see kuu lisakuuks ja ta kannab eelmise kuu loomamärki ja elementi. See päikesekuu keskpunkt annab oma loomamärgi ja elemendi üle lunaarsele kuule. 20 jaanuarile 2015 langeb Pühvli kuu keskpunkt (mis kannab päikese sesoonkalendris nimetust "Suur Külm" ), see on looma-aasta viimane kuu. Seega mitte kuidagi ei saa alata uus looma-aasta siis sellel kuuloomisel!/

Ja kaunist noorkuud Veevalajas meile kõigile täna kell 15:14!

Kallis TiinaV!

Teadvus on kui Ookeani müha,
mis tuleb lõputult – ikka ja üha!
ja Keha on kui kaunite Lillede põld,
mis teenib hinge kui Jumalik Tõld!

Säragu kirkad Tähed Su uues Kosmilises Aastas!
Ja hoidku Sind Valguste Valgus
me kõikide ühine Algus!

12. maja kõnetab. Tõepoolest. See mis on 12. majas on ka minu kogemustel sageli teema, mis asetub omal kombel pjedestaalile. Millest saab kuidagi sild materiaalsuse ja ajatu teadlikkuse vahele. 

Valdkond, milles võiks toimuda koorumine sedavõrd sügavalt, et jääb puhas teadlikkus. 10. majas kingime ära vormi mille oleme aegruumi kogemuses manifesteerinud, 11. majas kingime ära sisu - essentsi, kogemuse kontsentraadi - eluvilja mis nagu viljad ikka on ju magus, hapu, mürgine, värviline ja 12. majas koorub sellest kõigest välja seeme - puhas teadlikkus. 

Minu 12. majas on mehed. Saturn ja Marss. Ja tõesti nii isa kui mees on minu elus olnud pjedestaalil. Just sellele toetudes olen ma omal saatuslikul kombel koorinud välja puhta teadlikkuse seemet selles rännakus. Mõistatus, mille lahenduskäigus olen läbinud "tõelise mõistmatuse kitsaskohti" ja rännak ju jätkub mulle veel avanemata kombel. ;)

Oodates Musta Kuu tekstide ilmumist siia, mõtisklesin täna varju ja valguse üle. 

Inimkogemus on valguse ja varju lugu.
Ei - mitte selle tõttu, et valgus on hea ja vari on paha!
Üldsegi mitte.
Lihtsalt selle tõttu, et midagi on valguses ja midagi on varjus.
Kõik korraga ei saa ilmavalguses olla - siis ei näeks üldse mitte midagi...
* *
Valgus on justkui tähelepanu osutamine ja kui oled väga tähelepanelik, siis tahad ju märgata täpsemalt...veel täpsemalt...veel sügavamalt...ja seda ka mis on selle taga... jne.
Hetk hetkelt...tera tera haaval.
Näha kuidas seemnest saab lill... kuidas puu langetab lehed, kuidas... kes seda jõuaks ette lugeda?
Lõputu.
Nii saab vaatlemisest teekond.
Vaatlemine ise tekitab järgnevused, tekitab voolamised - lavale tuleku ja lavalt mineku.
Valgusesse ja Varju liikumise.
See kõik on ilu sünd.
Mitte ainult.
Tema sünnivalud ikka ka.
Valguse kartus, pimeduse kartus.
Kas jäängi varju - igaveseks nagu laps külmas pimedas õues vaatamas aknast sisse sooja ja valgesse tuppa?
Kas elan selle üle kui lükatakse äkki soojast ja turvalisest pimedusest lõikava külma valguse kätte?
Või see pimestab mu nii, et olengi kohe jälle pimeduses tagasi?
Avasin esmakordselt koputuse peale ukse ja... edasi ei mäleta... vist minestasin?
Astusin esmakordselt välja ja...
...kohe selgus, et kellelegi peale...
Kas maksab üldse riskida?
Klõps!
Keegi vajutas lülitit ja mitte miski pole enam endine...
Valguse ja Varju mängud.
Kes ei kardaks?
Kelle süda ei puperdaks?
* *
Eile oli huvitav ja väga inspireeriv päev.
Mind külastas Vari!
Minu juurde saabus üllatuskülaline, kes pakkus ennast mulle Varjuks ja valgustas paljutki.
Sain äkki aru, miks olen kartnud võtta "liha luudele".
Miks olengi sageli valinud olla pigem justkui Vaim - ta ütles huvitava kujundi - "helendavad luud öös".
Sest tõepoolest - võib olla väga riskantne võtta liha luudele, sest kusagil on mälestus, et see mis varjus, seda pole olemas.
See mis valguses seda käsutab see kelle valguses ta on...
"Kes maksab, tellib muusika"
...ja nii teedki kusagil tänaseks varju jäänud mäletamatuses valiku jäädagi parem luudele - jäädagi varju... vabatahtlikult.
Kui on liha peal, siis oleks justkui liiga reaalne see, et luid pole - oledki kohe jälle nö. "selgrootu"
Vajud jõuetuna kokku nagu Kott selle maailma ees, kes ütleb, et küll ta juba teab kes oled, kust tuled...ja kus on sinu "õige koht"
Ei!
Parem juba nii et "luu paistab" aga mitte enam see "hakklihamass".
Ajalooline mälu Valguses ja Varjus olevast.
Mida pole näha seda pole olemas.
Ja nii võibki juhtuda, et ei julgegi võtta liha luudele.
Äkki elustub vana halb unenägu?
* *
Vaatasin filmi "Mandariinid"
Tõeliselt hea film.
Väga tundlik Valguse ja Varju puudutus.
Kuivõrd määrav on see, kas on hing sees või ei ole.
Kui pole, siis lähed hauda väga loomulikult.
Kui korra liigutasid - ainult korra - siis tõstetakse hauastki välja ja hakkab hargnema imepäraseid elu keerdkäike - ikka sellest samast, et hing on sees...
Samas - kui sa pole just hauas, kui pole just surma veerel - kui kõnnid tavalisel päeval, täiesti tavalisel tänaval, kes siis mäletab, et sul on hing sees?
Siis mõni skeptiline teadlane lausa asub võitlusse, et hinge polegi olemas...
Võib koguni ära tõestada selle, et oled üksnes Liigutav Liha ja tal on sinu Motoorikast täielik ülevaade...
Ja mida sa siis tunne d?
Tunned end Varjus...
Valguses olles Varjus.
Kellest nad räägivad, kui nad osutavad minule?
Ei tea.
Ma ei tunne teda.
* *
Ja äkki ei julgegi enam võtta liha luudele...
Kardad seda rohkem kui musti kardinaid või pakse pesemata aknaklaase...
Midagi, mis võib sind lahutada sinust enesest...

Ilusat kulgemist meile Valguses ja Varjus!
Mäletamist sellest, mis hetkel ei paista aga mis paistab alati Südamesilmas, Vaimusilmas ja milles on võti võimaluseks võtta tänuga ja mõnuga Lihagi Luudele.
Austuses ja armastuses on valgus mis ei pimesta, mida arvamuste kardinad ei pea, silmapiiride piirangud ei peata.
Kulgeme hirmuta, et kõik see, mis jääb ihusilma eest Varju kaobki justkui Mäluauku ja jääb üksnes see imelik "lihakombinaadi hääl"... mida mäletavad meie Ajaloolised Kõrvad.
...justkui hakklihamassi käitlemine erinevate metoodikate abil...
Midagi, kust Luud ja Laulud oleks justnagu juba jäädavalt kadunud...
* *
Võpatus! Olgu siis parem juba "helendavad luud öös"...
...ja mingi teadmine, et saabub see hommik, mille valgus kasvatab Liha taas Luudele nõnda, et ei unusta neid Luid enam mitte kunagi...
Neid Luid ja Laule ja nende tagust Naeratust...

Hästi huvitavad on ka nö. personaalsed noorkuud, mida aeglases progressioonis tuleb igal inimesel ette umbes 3. Eriti huvitav on vaadata neid koos kraadi Sabiani sümbolitega ja muidugi sellega millistes ühendustes, majades nad sünnikaardis tekivad. 

Minu enda esimene personaalne noorkuu oli Kalades. See oli muide mu esimese abikaasa sünnipäeval aastal 1989 kui ma kohtusingi temaga (paar kuud enne seda sünnipäeva)
Kraadisümbol: /An easter promenade. A symbol of "high moments" in life, when man challenges himself and renews his faith in circumstances. Self-improvement./

See sobitus meie teekonnaga täielikult.

Järgmine personaalne noorkuu on mul aga tulemas 12. majas Jääras ja ühenduses mu Marsiga.

Sabiani sümboliks on: /Brownies dancing
in the setting sun. Relationship between conscious and unconscious sides of life. Invisible assistance often entailing obligation to outer forces./

Väga huvitavaid nüansse on siit mulle välja koorunud paljudes olulistes suhetes ja inimeste eludes.

:D Seda muidugi - kui elada 100, siis tuleb tõesti 5 ära.

Aga nüüd on mul suur rõõm teatada, et Mustad Kuud saabusid täna!
Olete teretulnud nendega tutvuma!
Läheb veel pisut aega kuni Kalle nad sünnikaardi päringusse progeb (kuni paar nädalat, ta ütles) - siis saate ka oma Musta Kuu asukoha siinsamas välja selgitada. 
Seni kes teavad, need teavad ja kes ei tea, võivad selle välja uurida:

www.astro.com

Mustad Kuud ise on aga siin - menüüs viimane "astroloogia" ja sealt alt Must Kuu.

Rafaela ,2.Mar.2015. 14:32
Aitäh, Tiina! Vägeva tekstiga oled hakkama saanud ja hea, et suhkrut pole peale raputatud, kirjutatud ikka asjast nii nagu on. Mis seal salata, oma Musta Kuu kirjeldust lugedes oli natuke kibe ka, aga eks äratundmist jätkus omajagu. Veelkord, suur tänu!


TiinaV ,2.Mar.2015. 16:13

Aitäh, armas Rafa! Mul ka kohe hea meel Sind siin Sinise Lina peal näha :D
See kirjutamine oli mulle endale ka väga huvitav ja rituaalne. Tekkis väga huvitavaid kaasnevaid sündmusi kuni selleni välja, et eelmisel nädalal helistas mulle üks naine ja küsis kas ta tohib mulle töövarjuks tulla. :D Et ta tahaks teada saada mis on töö ja et mina olevat talle kohe esimese variandina meenunud, sest ta tahtis teada milline on astroloogi tööpäev. 
Ma siis kirjeldasin talle enamvähem millised mu päevad võiksid olla ja et konsultatsioonidele ma Varjuga koos minna ei tohiks aga et tulgu GTI-sse kus ma suurema osa oma tööajast olen. 

Meil arenes välja väga huvitav vestlus ja miski sai selle kohtumise läbi justkui tasakaalu. Kohtumine Varjuga.
Väga ilus ja huvitav ja üllatusliku ilmumisega Vari oli.

Kohtumisi Varjuga on olnud teisigi. Omaksvõtmise ja äratundmise aeg.

Mis see Su sünniaeg oligi? 

Selle nais - ja meesenergiatega on ka väga huvitav lugu. Kelle jaoks neid lõpuks ei jagata ja kelle jaoks nad lõpuks ometi hakkavad jagunema ja väljenduma ja hingama.

Mul on pigem sedapidi lugu - nagu taevast maapeale tulemine. Just inimkogemuse ja liikuma minemise teadvusse tulemine täiel määral. 

Minul on nii Must Kuu kui ka Valge Kuu mõlemad Lõvis - lihtsalt Must on suures ristis ja 4. majas ja Valge on 5. maja tipus ja opositsioonis Päikesega ning ühenduses asteroidiga Samaan. 

See "hingama saamine" seisakust on minu teema. 

Kui alustasime astrostuudio mänge, siis minu mängudes oli algul suisa alati kirst seljataga - kirstust tõusmine. 

Ja mängudki toimusid meil ühel olulisel perioodil just Kivikambris, mis muuhulgas asus kunagises maha jäetud tubakavabrikus "Leek" Kui Anu sinna sisse kolis, siis võttis ta kaasa nahast kunstiteose seinale nimega "Jaanituli" ja selgus, et leek oli teepeal kaduma läinud. See sai hiljem üles leitud. Mingi aeg hiljem, kui olime sealt juba välja kolinud toimus seal samas majas aga suur tulekahju - kangaladu põles suure leegiga.

Mu elu on täis seisaku ja liikuma minemise sügava mõistmise ülesandeid ja ilminguid. Just mees- ja naisjõudude ehk lihtsamalt lihtsalt eluhingamise ilmingute teadvustamist ja tundma õppimist. 

Üks oluline väljendus oli sellest ka sündimine küüditatud perekonda, milles sain otseselt teadvustada yin/yang dünaamikat süvatasanditeni välja. Ka inimeseks sündimist ja esimest hingetõmmet ning täielikku hing kinni olemist, millega tutvusin koos tippteaduse püüdlustega jõuda sinna, kus mateeria lõpeb - lõhustada tuumi. 

Sain aru kuidas sedavõrd peen dünaamika paneb hinge kinni ja jäigastab. Kuidas sedavõrd terav nägemine välises maailmas ei luba enam hingata.

Seda kus on see maagiline paik eikusagil, kus väline teravus peab ümber sündima sisemisse ülimalt peenesse tajusse - hingeteadlikkusse, mis on peenemgi veel aga mida saab näha üksnes vaimusilmas. Selline transformatsioon on maailma ümber sünd - ongi nagu maailma lõpu kogemus.

Puutusin kokku sellega kuidas tippteadlasel on juba raske isegi käia, sest ülipeened konstruktsioonid silmade ees kipuvad sellest liigselt põrutada saama. Kuidas kasvab inimlik häiritavus, tundlikkus, rahutus, pinge just sellest tähelepanu teravnemisest - kuidas see võib piinata.
Tol perioodil kogesin teravuse teravnemise ja tundmatusse alistumise olukordi mitmel kombel.

Külastasin ka miniatuuride muuseumi, milles meister oli teinud imepäraseid töid (Kiievis asus see) Nööpnõela pea peal malelaud, juuksekarva sees roos jne. Kõik need tööd olid tehtud mikroskoobi all ja südamelöökide vaheaegadel, sest südame tegevus raputas liiga palju...

Liikumised ja liikumatused, jagamised ja jagamatused, olemine ja olematus. Mida kõike inimteadvus ei katseta.

Meenus Peruquoisi lugu:

https://www.youtube.com/watch?v=r56D5J_HiNE

Cee! Siin ei ole tegemist mitte meelisteemadega vaid teadvustamisga just inimkogemusest, aegruumis elamisest. Minu kogemuslik teekond on lihtsalt nats vastupidises suunas kui võibolla peaks olema. Ma ei otsi mitte ühtsust, kõrgemat ja jumalikku vaid just teadlikku toimimist inimlikus, jagunenus, hingavas.

Olen saanud selle kogemuse hüvanguks olla oma tee alguses väga kaua ühtsustajus - nagu korralikult sündimata - nagu oleks emakasse kinni jäänud ja seeläbi sellises tajuolukorras kodunenud, et tuua teadlikkus sellest kaasa liikumisse. Et seda mitte kaotada kuni mu inimlik teadvus selle teadlikkuse jaoks kasvab ja küpseb. Kuni saad oma töö vastu võtta nö. See on jah Veevalaja ülesanne sealsamas Pegasuse väravas. Ma saan aru, et see võib tunduda kummaline aga nii see on. 

Ja muidugi ei räägi ma soolisusest üldse mitte ainult füüsilises tähenduses vaid läbi kõigi tasandite kõige peenemate liikumise ilminguteni välja.

Ehk ei ole osanud seda nii väljendada, et see ei tunduks fikseeritud soolisusena? Igas inimeses sisaldub ju tervik - see tervik liigutab kogemuste(k)s ja see omakorda teenib teadvust - ehk polegi vaja võtta, et see on teadvuse õppimine või rumalus? Ehk see tekitabki kujutluse teekonnast kuhugi paremasse, kõrgemasse, mida inimkogemus nüüd küll olla ei saa?

Ehk ongi see jumalaotsimine, kõrgema otsimine Kalade ajastu jumalaotsingute inerts? Pääsemise lootus sinna kus miski enam ei jagune?

Ehk ongi see Veevalajalik ülesanne koos Veevalaja ajastu koidikuga, võttagi seda kui jagamatu võimalust kogeda selles ühtsuses peituvaid lõputuid võimalusi?

Niisiis - mida edasi, seda enam tunnen just inimese armastust koos kõigi tema jagunemistega. Et olen teel inimeseks, naiseks - tõeliselt nauditavasse jagunemisse rohkem kui ühtsusse - sealt ma ilmselgelt tulen ja sinna naasmine on justkui samuti ühe hingamise loomulik tagasitõmme.

Mind muide ka ei kasvatatud meheks ja naiseks muus mõttes kui vast patriarhaalses tähenduses. Mees oli kodus peremees.

Meil mehi ja naisi kui selliseid ka ei olnud - minu lähteasendis olid emad ja isad ja lapsed. 

Muidugi on olnud ka palju faase - justkui elusid mu elukogemuses. Selline väga kitsas kirst ongi justkui selles mõttes väga kiirendav, et ta stimuleerib ümbersünde. Lihtsalt piirulatus tiheneb väga kiiresti kätte ja kuna "laiali" minna ei saa, siis tuleb jälle vahetada tasandit teadvuses ja muidugi kohe jälle uued polaarsused, uus olukord, uus kogemus. See teeb selliseks omamoodi "transformaaritariks"

Mitte et tahaks - pole pääsu lihtsalt. Sellisele šamanistlikule teele ei taheta ja seda ei valita inimeseks olles - sellele sünnitakse ja sellega sünnivad kaasa ka sünnipressid nagu omamoodi aegruumi paratamatus - kogemuse muster.

Nii mul ongi läinud ja nagu siin kunagi juba kirjutasin - üks mu füüsikust sõber kord ütles toredasti - normaalsed inimesed käivad ikka nii et uks, tuba, uks, tuba - sina käid kuiagi lagi, põrand, lagi, põrand. 

Need Must ja Valge Kuu Lõvis koos Sõnni Saturniga tegid mulle lihtsalt algusest peale "kunstlikku hingamist", et mu teadvus oma veevalajalikul elurännul saaks sellest nii teadlikuks kui võimalik. :)

Petsiga me kohtusimegi sellises omamoodi vaimses üksolemises ilma üksteise inimlikku olemust nägemata, kuulmata ja puudutamata ja siis me tundsimegi ära sellise omamoodi äraspidisuse. Et see on omamoodi inimeseks saamise lugu, maapeale tulemise ja mees ning naine olemise lugu. :D Vaistlikult võtsime appi loomad - kui inimesed üldiselt tahavad ikka jumalaks saada, siis meie mängime juba 11 aastat Hunti ja Pantrit, et kasvatada liha luudele ja tunda tõeliselt ürgset tunnet olla inimene keset ürgset maad ja ürgset kosmost :)

Päris alguses, kui olime veel see jagamatu aga aimasime, et ees on palju kihte jagunemist, siis kirjutasin talle nii:

/Meie suhte Sedapidialgamine toob jah kaasa keeruka olukorra - see on nagu
omamoodi Laskumine Teineteise Juurde, kui need, kes näevad esmalt keha
saavad Võimaluse Tõusta Teineteiseni.(Nad ei ole just usinad seda kasutama!)
Seega - alistugem sellele mis on ja ärgem projekteerigem teineteisele oma
lemmikmuinasjutu kangelase Vatikarva Valget Nägu!/

See on väga karismaatiliste individuaalsuste asetus - see Kuu lõunasõlm ühenduses Musta Kuuga. Mul on õnn tunda pikema aja vältel mitut sellise asetusega inimest ja instinktiivne moment on neis kõigis tugev. Tänu sellele tuleb nende kaudu vahel peegeldusi, mis on mulle olnud ülimalt olulised ja mille iga teine oleks kinni püüdnud ja välja filtreerinud või poleks üldse kättegi saanud. 

Üks teine selle sama asetusega Neitsi on leidnud sellise taevakeha nagu Eris Neitsi märgi kõrgema valitseja kohalt ja Eris avastati Jäära 21. kraadist.  Erise läbi ühinevad Neitsi ja Jäär omapärasel kombel ja meenus see lugu miskipärast:
http://www.youtube.com/watch?v=jekQMQwmHN8

Poetan ka siia ühe soovitusliku lingi, kus XII maja teemad on minu meelest päris õnnestunult kaante vahele saanud:

http://www.amazon.com/Your-Secret-Self-Illuminating-Mysteries/dp/089254161X

Olles ise kodanik kolme planeediga nimetatud majas, sai seda teost lugedes korduvalt tõdetud, et autor PÄRISELT TEAB, mida tähendavad planeedid kaheteistkümnendas majas.

Pole neid raamatuid kumbagi lugenud - aitäh soovituse eest. Eks 12. maja asukoht 11 ja 1 maja vahel kõneleb mõndagi.
Kolm ühte viitavad vägagi selgelt iseendale. 
11. majas sünnib teadlikkus, mis lubab usaldada. Lapseliku usalduse millega saabusime esimeses majas me ju kaotame elu käigus ja miski muu peale kogemusliku teadlikkuse ei saa meile enam usaldust kinkida. Teadvustamine selle viis - toogu ka tagasi - 11. maja.
Ja see usaldus peab olema nii sügav, et läbi tema saab sündida taas 1. maja - et saab sündida algus.
Mina olen.
Saab sündida puhas jagamatu.
Kui usaldus ei ole nii sügav, siis on pinged sees ja sünd tekitab rebendeid.
12. maja kogemused on kõik mingil kombel usaldust kasvatava olemusega.
Lõdvestumine sünni ootel - nagu raseduse lõpp ja sünniks valmistumine.
Kaitsed ammenduvad, teada olevad lahendused ei toimi.

Kõik millele oled toetunud mingil kombel kaob.
Kujunevad olukorrad, kus on vaja minna lasta - sellel mis olnud väga kindel, väga kallis, väga oluline - misiganes.
Kohtuda teadvuse seisunditega, mida pole eales varem kohanud.
Ja seda kõike üksnes selle tõttu, et saaks sündida usaldus, mis toetuks võimalikult sügavale, võimalikult lähedal jagamatule äratundmisele iseendast -  et avaks tee esimesse majja - jagamatule algusele.
Et vägi saaks sündida ilma rebendeid tekitamata, ilma otsekohe süüdlaseks saamata.
Nõnda sügav peab saama see usaldus, et vägi saaks ilmuda süütuna. Teadvus saaks avaneda kohtuma iseenda allikaga.

Minu 12. maja kogemused algasid kõige enam koos Sedna ja Erise avastamisega, sest nad mõlemad on 12. majas - Eris ühenduses Marsiga ja Sedna Saturniga - noaterale jõudnud mehelikkus ja pagendatud naiselikkus olidki äkki silmitsi - ruumi ei olnud enam ja ka aeg oli otsas vägagi paljudele asjadele, mida usaldades olin selleks hetkeks täielikult kaotanud usalduse iseenda vastu. Sellised hetked on väga pimedad, pöördelised ja valgustavad.

Nii ta on jah.

See on mumeelest astroloogia, mis on ju samuti 11. maja tööriist, üks tänuväärsemaid omadusi, et ta suudab nii hästi väljendada seda asjaolu, et meie erinevus ongi meie avardumise võimalus ja tööriist. 

Allutamine välisele lõpeb selles kogemuses ka tavaliselt sellega, et pressib su veel kindlamini oma sisemise allikaga ühendusse ja lõppeks teenib ikka täpselt vastupidist - eneseteadlikkus taas ainult kasvab. :D

Kusjuures jumalikus ajastuses - pole siin elukogemuses kiirustada, sest see pigem vähendaks märkamisi ja tekitaks omamoodi "oravaratta" efekti. 

Mis oleks striptiis kiirustades?
Isegi maine kaotaks kogu võlu, vaimsest rääkimata.

Iga inimene on ühe unikaalse kogemusliku konteksti kese ja see kese avabki täiesti unikaalse perspektiivi. Samas oleme me üksiti oma unikaalsete perspektiividega ka konteksti loov ilming ja selles valitsev maagiline korrapära on midagi, mille olemasolust on võimalik teadlik olla, seda usaldada ja lubada sellel toimimisel ennast ilmutada.

Kontrollida ja vaielda selle üle ei ole mõtet juba kasvõi selle tõttu, et aegruumi informatsioon toimib kordumatuna ja reaalajas ehk siis pole midagi muutumatut mille suhtes midagi õigeks või valeks kuulutada. Nii võib saada traagilisest maagiline. 

Eile leidis üks mu sõber FB-s äkki üles mu 2010 aastal postitatud pildi ookean-jaspisest. 

See on hetkel kuidagi väga märgiline mu jaoks.

Sednast ja Erisest on siin Klubis eelpool kusagil juttu ka.

Keerukaks kujuneb sageli just see asjaolu, et kui öelda, et siin ei saa midagi õigeks või valeks kuulutada, siis kõlab see justkui hoolimatu kõikelubavus - on ju lõpmata palju sellist mida ei sooviks kogeda ega ka näha. Samas siin ongi see peamine paradoks. Kui ei taha kogeda ega näha, siis pidurdame selles tahtmatuses midagi väga olulist, elulist ja vajalikku samuti tahtmatult maha ja sellega me justkui "vinnastame vibu" selles dünaamilises kogemuses milles viibime ja tulemuseks ongi just seesama mida me ei taha kogeda ega näha... siiski - nii sünnib ka teadlikkus. Kuidas see kõik tekib ja nii sünnibki teadlikkuse toel ka see usaldus, mis lubab seda vibu mitte niiväga vinnastada seal kus tegelikult ei tahaks. Sellel äratundmisel põhinevad ka nõuanded lahti lasta, vabaks anda, olla sina ise, olla loomulik jne. 

Kui laed kahurit ja samal ajal kardad pauku oled ju küllalt delikaatses olukorras... 

Nii sünnibki selline arusaamine, mis lubab mõista ilminguid nende allikast alates.

Ühtki ilmingut ei nähta allikast lahutatuna ehk siis olemuslikult eksliku, halva, lubamatu või valena vaid kogu kujunemises.

Selline nägemine suudab puudutada maagiliselt kujunenud olukordi. Võib ilmneda maagilisi muutumisi seal, kus veel hetk tagasi oli väga pingeline kriisiolukord.

Õhtune tee, armsad kaaslased!

http://www.youtube.com/watch?v=DVOU_QtJ9D4&index=15&list=RDDuHMCFYIC9E

Ja mina tellisin Krisost Cee soovitet raamatu ja ootan nüüd põnevusega. :-)

Minul on Marss ja Uraan sünnikaardi Marsi ligiduses - kohe algamas uus Marsiring - 13. märtsil ehk siis homme. 

Mingi väga selge arusaamine on möödunu paratamatusest ja selle selgusega seonduv sügav kurbus, mida luban endal tunda. See puhastab. Just see tunnistamine. Luban endal täielikult leppida sellega, et mis läinud, see läinud, mis olnud see olnud ja mis on see on. Tunnetan oma Marsi õilsat ja rahulikku väärikust ja jõudu leppida selle halastamatu selgusega kuni viimaste varjatud tükkideni välja, mida olen varjanud alateadvuse soppidesse aegadel, mil ei olnud seda selgust, jõudu ega julgust neid tunnistada nii nagu nad on ja püüdsin ennast petta sellega, et mida ei näe, seda pole olemas. 

Täna on rahu. 

Marsi Sabiani sümbol on:

/17º Aries: Two prim spinsters sitting together in silence.
Poised and dispassionate outlook, involving either great dignity and integrity of self, or inability to live life fully./

Cee 25.02 ja 28.02. ja TiinaV.
Aitäh. Loen selle raamatu läbi, et vähemalt ise teha kõik endast olenev. Kuigi mul viimase aasta jooksul on kujunenud veendumus, et niisugune informatsioon aitab teisi. Mind mitte.

Olen märganud, et asi polegi ainult selles, et mingi informatsioon peaks aitama - vahel on see pigem nagu mingi vastus, märk, sünkroonsus, vihje, inspiratsioon, vastupeegeldus, ilmingu teine pool või misiganes - koht kohtumiseks. 

Näiteks täna õhtul on mul Marsi ringi algus nagu eile kirjutasin ja mõni hetk tagasi kutsuti mind kontserdile... 

Just nagu rusikas silmaauku minu Marsi ringi algusesse...;)

Nii ka mõni raamat, võib toimida. Või kohtumine.

Mul sageli konsultatsioonid. Just see teema, mis minus väljendamiseks küps ja tuleb kodanik, kelle kaardis on see teema sedavõrd huvitavalt avatud ja ta tuleb ja soovib konsultatsiooni. 

See on niivõrd nauditav winwin olukord, et tõepoolest - ei jää muud üle kui tõdeda taas, et elu on ruumimaagiline aeg nautida. :D

http://prosvet.eu/dance/2015/02/orzhak-2/

Kevadine Märtsikuu astropäev toimub 22-el kuupäeval algusega kell 13.30 kuni 16.30 Alterstuudios aadressil Tartu mnt. 43/Kreutzwaldi 24, sissepääs siseõuest, I korrus.

Irene & Inge

Armastus, abielu, seks ja suhted

Vaadeldakse tuntud tegelaste horoskoope, seda läbi armastuse ja seksi prisma ning sünastriliste seoste. Kaasatud on armastuse ja seksiga seotud asteroidid.

Osalustasu: Liidu liikmed tasuta (annetuse tegemise võimalus)
Mitteliikmed 15 EUR-i sularahas. Palume kaasa võtta täpne sularaha.

Info 56 615 970 või 56 522 60

juhatus

See liit ingliga ei olnud ka kõige lõpuks - siis ingel lahutas ja otsustas jätkata oma turvamehega ;) Inglitel võivad olla mõnikord väga salapärased kombed.

Aga jah - tõsi ta on, et meie olemuse kõrgem korrapära näeb käike, mida meie mõistus alati ära ei mõistata, seosta ega oska arvatagi miks mingi asi mingil hetkel vajalik on. Vahel võib keegi olla eelmises elus olnud suurhertsoginna ja tulnud sel korral kogema alistumist ja andumist näiteks - toetavad asjaolud on sel juhul hoopiski need, mida meie mõistus võiks pidada takistavateks - vähe võimu, vähe toekaid toetuspunkte, palju "vaiba alt tõmbamist", ei midagi kindlat, soodsad võimalused abi küsida jne.  Või misiganes muu huvitav kombinatsioon, et kogeda midagi mida oled kogema tulnud.

Nii ta on jah, Cee! 

Meenus see lause raamatust "Prohvet":

/Ja ärge arvake, et võite juhtida armastuse
kulgu, sest armastus, kui ta leiab teid eest väärsena, juhib teie
teed./

Lümf on puhastaja - võimalik. Ja Musta Kuuga peaks kindlasti olema seotud ka sisemine - varjatud toime - lümf või luuüdi või äkki midagi hormonaalsest toimimisest. Hormoonid on ju ka mingis mõttes sensitiivsuse organ ja häire korral paiskavad nad organismi igasuguseid erinevaid asju, mis avaldavad hirmutavat või ka arusaamatut mõju vahel. 

Mu enda elu sügavaim kriis, mis oli tõepoolest saatuslik šamaanirännak oli ilmselgelt Musta Kuu teema (kuigi see langes ka kogu Pluutotaguse tasandi ja eriti Erise avastamise aega ja Erisega ma seostan seda ilmselt kõige enam) ja selles oligi ilmne hormonaalne toime - esiteks sain ma sellise narkolaksu just sisemisest laborist, mitte väljast ei võtnud midagi sisse ja see teadvuse seisund, need nägemused ja üldse kogu see intensiivsus, mida ma paari aasta vältel kogesin oli tõeliselt raputav. 

Kõige enam ilmselt käbinääre aga vahepeal muidugi ka muud - kilpnääre ja munasarjad ja kogu kupatus.

Hormonaalsüsteem on ka nähtamatu ja nähtava sidemega seotud ja kuigi käbikeha seostaks ma ise ka Erisega, on siiski teejuhiks nähtamatut nägema suuresti ka Must Kuu.

See võiks olla miski meie organismis, mis on pealtnäha peidus ja mis on sedavõrd tundlik, et võib meid juhatada läbi kriiside vaimu puudutuse juurde?

http://www.telegram.ee/vaimsus/salaparane-kabinaare-muut-voi-tegelikkus#.VQe7OtKsWqg

Keynote: The first experience of the dynamic intencity

 of life processes and of the possibility of using them to reach a characteristic ego- satisfaction.

P.s. Mulle meeldivad sõnamängud- karusell trükkides nägin sõna karu sellina. Hommikul esimene kustiline pilt, mida märkasin oli karu. Saagu karu minu üheks uue Marsiringi vapiks :))  https://www.facebook.com/pages/Remo-Savisaar-Photography/223887374311183?fref=photo

Lahe!

Muide Karuga ehk siis karuks kehastumise/kujustumisega ravisid indiaanlased magu. Magu on jälle omakorda Vähi märgi valitsusalas. Oled leidnud taevalikult hea Vähi ja Jäära märgi harmooniasse ühinemise sümboli...

Nu (ν) Scorpius, Jabbah, is a quadruple, "double double", star on the head of the Scorpion, lying east of beta (β Acrab).

Jabbah in the Century Cyclopedia, perhaps from its being one of the 15th manzil (Arabic Moon Mansion) Iklil al Jabhah, "the Crown of the Forehead".

The Arabic spelling for this star is Al-Jabhah (1), "The forehead" of the scorpion, Scorpius. This star, Jabbah(nu), along with the other stars on the Head of the Scorpion; Acrab (beta), and Dschubba (delta), were the Euphratean Gis-gan-gu-sur, "the Light of Hero", or "the Tree of the Garden of Light ". In Mesopotamian these were Jia Jan Ju Sur which seems to have meant "the forbidden Tree of Life in Eden" [Star Names, under Acrab]. 

Läheneb kevade algus.
Maagiline aeg.
Kogu FB on täna virmalisi täis.
Milline värvide rõõm ja ilu!
Kevade algus on seekord väga eriline ja salapärane.
Sest algusele eelneb üks väga sügav märk - usaldusest, andumusest, lõdvestumisest?
Mida iganes see võiks endas kanda, mida sümboliseerib üldistes rütmides Noorkuu koos Päikesevarjutusega Kalade märgi viimases kraadis, vahetult enne kevadpunkti.

Eks see kõrgem vajadus või sügavam vajadus või kuidas iganes keegi teda ka ei nimetaks ongi ju olla täna siin keset seda elu teadlik, et kõik on minuga ja terviklikkus ei ole kunagi kadunud, et see mis mind ümbritseb ongi lõputu ja see mida sisaldan samuti.
Ja kui pole tähtsust, siis ilmselt pole ka tühisust ja ehk ongi siin see Kalade andumus peidus?

Rahule jätta on ilmselt rahulikum kui rahu saavutada.

Sinu kirjutis, Minni, meenutab mulle endale üht hiljutist äratundmist minust endast.

Selline asi nagu "omatahe" mis võib vahel eelnevate elude valitsejalike kogemuste kajades olla liig tugev, et anduda elule, et nautida hetke, et usaldada kulgu ja märgata sellest tuleneva sisemise vastupanu puudumise tõttu üllatavalt lihtsaid asju. 

Ja sellised mälujäljed võivad olla alateadvuses sedavõrd sügavalt juurdunud, et on vaja üsna sügavat ohet vahel ja üsna südamest, et mõni selline äratundmine silmade ette saaks kerkida. 
Siirus on ühenduse saamise olukord ja mis teha, et seda siirust kutsuvad sageli esile olukorrad, mida me ei loe meeldivateks.
Igatahes viibime hetkel ühes päris kalalikus talvelõpus ja vähemalt mina tunnen, et see puudutab mind mitmel moel sügavasti. 

Kõige enam tunnetan vanaduse puudutust, mis on väga liigutav ja üldse vormide muutumist on mu ümber väga palju ja selles muutumises on seda mis muudab ka mind - ma lihtsalt muutun kui see puutub...

Täna õhtul kõneleme astroloogiast saates Maatriks. Anu Kallavus, Aurel, Andres Klemet ja mina.

https://www.youtube.com/watch?v=saudJwJJ6kw&list=UUrSOJ3V7jGN0NjLTlaVCWRw

Saade vaadatav siin:

http://www.tallinnatv.eu/index.php/saated-sarjad/ajaviide/maatriks

Astropäev: 19.aprillil kell 13.30 Alterstuudios

Ülle Põõsaste

Tšakrate süsteemi seos astroloogiaga.

Sisu: Kuidas väljendub inimese energiakeha tema sünnikaardis.
         Inimese energiakeha struktuur ja tšakrate funktsioonid.
         Planeetide mõju tšakratele.
         Tšakrate kaart ja sünastria.
         Põhjasõlme transiidid tšakrakaardis.

Osalustasu: Liidu liikmed tasuta (annetuse tegemise võimalus)
Mitteliikmed 15 EUR-i sularahas.Palume kaasa võtta täpne sularaha.

Info 56 615 970 või 56 522 60

juhatus

Olen karma ja eelmiste elude teemaga tegelenud täiesti fanaatiliselt alates ajast, mil Aurel pidas Palal loengu Prenataalsete Varjutuste teemal.

See on täiesti vapustav ja uskumatu, et niivõrd oluline teema alles siis minuni jõudis!
Olen ju astroloogiaga tegelenud juba 1988 aastast, eksperimenteerinud väga vähelevinud asjadega ja Prenataalsed Varjutused jõudsid minuni alles nüüd!
Aga hiljatulnud asjad on tihti väga võimsa Väega!Aga aeg on küps, sest Pluuto minu 12. majast on jõudnud just minu ja mu „Karmaperekonna” punktide peale Kaljukitsels 4. majas.

Olen suutnud välja selgitada oma eelmise ja üleeelmise elu 95% tõenäosusega. Samas ei ole need Kosmilised Universumi Seadused meie lineaarse mõistuse jaoks nii üks üheselt võetavad – võimalikud on hinge jagunemised, kaksikhinged, hingedevahelised kokkulepped jne.

Kes pole lugenud Michael Newtoni raamatuid, siis tema „Hinge Saatus” on mul mahapildistatud ja kõik võivad selle endale alla tõmmata:

http://www.horoskoop.net/888/HINGE%20SAATUS.7z

Oma eelmise elu uuringu mustandi olen saatnud Olavile, Aurelile ja Evele. Siiski ma ei kiirusta selle avalikustamisega, kuna sellega kaasnevad teatud eetilised probleemid. Ja infot tuleb pidevalt juurde, selle kõige sorteerimine ja süstematiseerimine võtab palju aega.

Lisaks veel seda, et mu Eelmise Elu teemaga seondub ka palju muid märke, mis pole astroloogiaga üldse seotud. On olnud müstilisi sünkroonsusi ja seletamatuid aistinguid nii minul kui Tiinal selle 10 aasta jooksul, mil oleme Saatust jaganud.

Aga tõesti - midagi ei ole teha, Karmateema murrab sisse aknast ja uksest ja igast Hingeavast - mul teeb transiitne Pluuto juba pikka aega ühendusi nii minu Initsiaalvarjutuse kui ka minuga karmaliselt seotud isikute omadega – kokku on Kaljukitse kraadides vahemikus 13.49 kuni 18.40 tervenisti 4 isiku 6 karmapunkti! Ehk siis tegelikult vaid minu ja Tiina karmapunktid...:)

Ma ei tea, kas mul on lihtsalt vedanud või on mul tõesti Pluuto ühenduste tõttu intuitsioon niivõrd lahti, aga ma jõudsin ka oma üle-eelmise elu jälile!
Ehk siis kõigepealt avastasin Tiina üle-eelmise (võimalik, et siiski eelmise) elu kehastuse ja siis sellest otseselt tulenevalt ka enda oma.

Siin on aga üks oluline point. Nimelt me võime mida iganes ette kujutada, kes me eelmistes eludes olime, kuid kontrollida ja tõestada saab seda astroloogiliselt vaid juhul, kui on olemas „kahtlusaluste” täpsed sünni ka surmadaatumid.

Ja antud juhul on nii minu eelmine kui ka üle-eelmine ja Tiina üle-eelmine kehastus aset leidnud Tiina isapoolse suguvõsa vereliinis! Tegin need avastused Geni.com abil – seal on sugulusliinid selgelt välja toodud koos sünni ka surmadaatumitega.

Niisiis – minu eelmine elu langes ajavahemikku 1900 – 1942, üleeelmine 1843 – 1891. 

Tiina üle-eelmine (või eelmine) kehastus langes aastatesse 1819 – 1876.

Et kõike seda kontrollida, tuleb teha kohutavalt palju tööd – tuleb kasutada kõiki võimalikke tehnikaid, sünastriat, transiite, aga eelkõige sümboolseid direktsioone. Sellisel juhul on kõige olulisem Varjutuspunktide liikumine „Eelmise Isiku” ja „Praeguse Isiku” sünni- ja surmakaartide võrdlustes. Minu kogemus näitab seda, et just Eelmise Isiku surmakaart ja Järgmise Isiku sünnikaart on omavahel tugevalt seotud. Aga loomulikult ka sünnikaart + sünnikaart. Kindlasti on vaja teha Eelmise Isiku sünnikaardi ja surmakaardi keskpunkt ehk siis Davisoni kaart ja ka seda liigutada erinevates tehnikates Järgmise Isiku sünnikaardi suhtes.

Ühesõnaga – tööd on palju, aga kui asi hakkab juba ilmet võtma, siis kõik järgnevad kontrollid ja tehnikad vaid kinnitavad seda.
Ja orbid on muidugi väga väikesed (orbikooner, nagu ma olen...:D), kuni 2-3 kraadi ning põhiliselt jälgin vaid ühendusi, veidi ka opositsioone ja kvadraate. Aga kõik sõltub siiski konkreetsest kaardist. Kõige olulisemad on just Varjutuspunktide omavahelised ühendused – isegi planeedid võib mängust välja jätta.

Ja ma kasutan ka Kuuvarjutuse ja Kuu Initsiaalvarjutuse punkte – kuigi mõned astroloogid arvavad, et neid pole mõtet vaadata. Seega on tavaliselt inimese kaardis 4 Karmapunkti – Prenataalne Päikesevarjutus, sellega seotud Päikese Initsiaalvarjutus, Prenataalse Päiksevarjutuse ligidal olev Kuuvarjutus ja sellest tulenev Kuu Initsiaalvarjutus.
Aga vahel on neid punkte ka 6 – seda nii minu kui Tiina puhul.
Mina näiteks olen sündinud 9. jaanuar 1964, aga vahetult enne seda, 30. detsembril 1963 oli Täielik Kuuvarjutus (ja siis sellele vastav Kuu Initsiaalvarjutus). Ei ole väga levinud, et vahetult enne sündi on Kuuvarjutus.

Lisaks veel ka selle, et Pets alustas prenataalsete varjutuste uurimist siis kui Aurel tuli Palale neist rääkima. Pala on aga minu esiisade kodu Eestimaa südamaa Paide ja Türi-Alliku vahel... ja minu prenataalne Päikesevarjutus on täpses ühenduses Aureli Päikese ja Petsi Antivertexiga tema 12. majas üsna lähedal Pluutole. Transiitne Pluuto oli aga jõudnud just Petsi Kuu lõunasõlmele tema 4. majas - Kaljukitses - ongi esiisad suuresti selles sümbolis sees - juured.
Kui nüüd veel lisada Petsi nimi... Tamm Ela... no nii joonistub juba siin samas jälle...
Vertex telg on aga kutsutud kui Saatuse Väravad.
Me elame teadvuse ruumis - siin on kõik mustris, kõnekas, ühenduses ja tähendusrikas.
Selle sama tõttu ongi teadlikkus midagi, mis saab toetuda üksnes äratundmisele ja sellest tulenevatele märkamistele - seda kõike teada, üle lugeda, kontrollida ja vaidlustada, mis on, on aegruumi mõõtmetes võimatu - selleks ei jätkuks aega ega ruumi aga on võimalik märgata midagi ning olla seeläbi teadlik korraga palju enamast. See omakorda juhatab uute märkamiste ja sellest tuleneva uue teadlikkuse juurde, mis on alati palju, palju suurem kui see mis kohale viis, mis millelegi osutas ja oli nagu sünnikanaliks tervele uuele teadlikkuse ruumile.
See märkamine loob otsekohe suure hulga seoseid senisega ja äratab paljutki, mida ei mäletanudki, et mäletad.
Siin pisut Vertex teljest:

http://astro-n.page.tl/The-Vertex.htm

Pluuto on teinud ja teeb minu kaardis järjest ühendusi terve karmapunktide stelliumiga!
Vaadake, millised müstilised kattumised on nendel punktidel minu ja Tiina praeguste elude ning minu eelmise ja üle-eelmise elu ja Tiina eelmise (või üleeelmise) elu vahel.
PN - Prenataalne Päikesevarjutus
INV - Prenataalne Initsiaalvarjutus
KUU - Prenataalne Kuuvarjutus (neid võib olla mitu)
KUU-INV - Kuu Initsaalvarjutus

http://www.horoskoop.net/kaardid/karma/karma.GIF

Samad punktid Tiina kaardis.

http://www.horoskoop.net/kaardid/karma/karma2.GIF

Cee, olen Sinuga igati päri - nn. "eelmised elud" ei pruugi olla nii must-valged, nagu tavaliselt mõeldakse.
Võimalikud on nii Hinge jagunemised kui ka muud võimsad energeetilised ülekanded. Michael Newtoni raamatutes kirjeldatakse, kuidas üks Hing võib kehastuda korraga mitmesse samal ajal elavasse isikusse – ehk siis on tegemist Hinge jagunemise kahe füüsilise keha vahel.

Kui nüüd veel Seti raamatute peale mõelda, siis on põhimõtteliselt võimalik ka ühe Hinge kehastumine korraga erinevas ajas.
„Korraga ja erinevas ajas” kõlab meie lineaarse mõistuse jaoks absurdina, ent just Aeg on teema, mida meil on kõige raskem mõista.
Seega pole võimatu, et Hing X sündis näiteks korraga aastasse 1843 ja aastasse 1964. Seega ei saa öelda, et isik, kes sündis 1843 aastal oli minu „üle-eelmine” kehastus, vaid tegemist on Hing X jagunemisega erinevates sajandites elavate isikute vahel. Sel juhul võiks ju ka eeldada, et olla ei saa ka nn. „järgnevat Karmat” ehk siis 1843 aastal sündinud isiku valikute ja tegude tagajärjed ei kandu üle 1964 aastal sündinud isiku ellu. Karma tekiks taas vaid juhul, kui minu lahkumise järel Hing X jälle ühineks ja kehastuks uuesti – ja pole vahet kas ühes või mitmes kehas – sellisel juhul ühineksid nii 1843 aastal sündinud isiku kui ka minu Karma ja läheksid üle uude kehastuvasse isikusse või isikutesse.

Berüll on silikaatne heksagonaalse süngoonia mineraal.

Puhas berüll on värvitu, kuid lisandite tõttu on enamasti värvunud rohekaks, sinakasroheliseks, kollaseks, roosaks, harva ka valgeks.

Ed! Selle pildi kõrval on kirjas Rodokrosiit. tavaliselt on ta tõsiküll roosam aga võimalik, et võib olla ka punane?

Sedasi on tema kohta kirjas:
http://wildwoman.ee/kivid/rodokrosiit

Cee! Tamme La - sellist varianti ma ei teadnudki - aitäh! :)

Kirjutan täna ühest uuest võimalusest, mida pakume siin oma kodulehel Horoskoop.net.
Tegelikult isegi kahest.
Aga esmalt natuke astroloogiast üldisemalt ka.
Sellest mida juba ammu olen tahtnud väljendada.
Sellest mis on astroloogias peituv võimalus ja sisu inimese jaoks, kes teda võtab kasutada.
See on kooskõla oma sisemise rütmiga, mis omakorda kõlab kokku elu üldiste rütmidega.

Siit tulevad kohe esile need vildakad tähendused, mida astroloogia on saanud koos tema kasutuse lamenemisega üldises kiirustamises ja pinnapealsuses ning toetumises üksnes käega katsutavale ja kõige ilmsematele toetavatele asjaoludele inimese eluteel.
Üks selline tähendus kumab läbi küsimuses: "Kas sa usud astroloogiat?"
See on umbes samalaadne küsimus kui küsida: "Kas sa usud hiina keelt?"
Need on asjad, mida ei saa uskuda. Need on asjad, millest saab aru saada juhul kui seda keelt oskad.
Usk on ja jääb sisemiseks asjaks.
Usk ei saa olla väline - välises on võimalik olla teadlik, on võimalik teda osata kasutada või kohelda, mõista või seostada aga mitte uskuda.
Usk on sisemine side vaimuga, allikaga, olemusega.
See on võime toetuda vaimule ja see on oluline eelkõige perioodidel, mil väljas veel ei näe, ei mõista, ei saa aru - kui ees on pimedus, kurv, kitsaskoht jne. Sellised kohad on elus alati olemas just sama loomulikult kui öö ja talv.
Siis on oluline hoida usku - hoida vaimset eneseteadlikkust, võimet toetuda endale, hoida tasakaalu, keskendumist, rahu - sedalaadi asju, milles peituvad sisemised sillad, usk on juurdumine mitte teadlikkus.

Teadlikkus on midagi, milles avab ennast suhe välisega, tööriistadega, keeltega, vormidega, positsioonidega, suhetega jne.
Astroloogia on teadlikkuse tööriist ja tema olulisim võimalus on teadvustada rütmi, struktuuri, korrapära, ühtekuuluvust ja eristumist eluilmingutes.
Aegruumi ilminguid elukogemuses kulgedes.
Astroloogia pakub võimalust häälestada oma teadlikkust kosmiliste rütmide vastu.

Elada oma elu - toetudes oma tunnetusele, kogemustele, tajudele, kohalolekule ja vaadelda seda kosmilise rütmi taustal, kontekstis.
Minu elu ja universaalne rütm, mis piisaval vaatlemisel hakkab looma äratundmisi, hakkab looma rütmitunnetust, ajataju, vormiharmooniat, tähendusrikkust iseenda elule - iseenda antud tähendusi.

See on võimalus, mida astroloogia pakub.
See ei ole võimalus uskuda pimesi midagi millest ei saa üldse aru.
See ei ole võimalus kuulata kellegi teise juttu, ennustusi ja nende külge rippuma jääda.
See ei ole mingi selline asi, millele ennast peaks allutama nagu mingile õpetusele.

Astroloogia on tööriist nagu on keel, milles jah - algul kirjutad etteütlust justkui õppides selle keele grammatikat aga ühel hetkel väljendad selle kaudu oma vaimu.

Ta on nagu GPS, mis on hea tööriist sellele, kes ise sõidab - kes ei sõida, selle jaoks täiesti mõttetu vidin.

Astroloogia on aegruumi korrapära ja harmoonia - inimkogemuse proportsioonide ja rütmide tööriist.
See on midagi mis võimaldab tabada elutantsu rütmi ja mis toetab ühteaegu nii iga inimese individuaalsust kui ka ühte kuulumist suuremas tervikus.

See on astroloogia tegelik tähendus ja kasutus.

Astroloogia on saanud kahtlemata palju hinnanguid laadis - käisin prillidega puid lõhkumas - need prillid ei kõlba kuhugi...

Aga see võimalus, mida ta tegelikult pakub pole kuhugi kadunud - see on alati olemas ja alati avatud.

Ka meie portaal Horoskoop. net on olnud avatud juba 14 aastat ja selle aja jooksul on tekkinud mitmeid uusi võimalusi astroloogia ja enda sünnikaardiga tutvumiseks.

Täna pakume just seda rütmide teemat kirjeldavat võimalust lisaks - graafikuid mingi perioodi kohta ja üldkirjeldusi, mis on selle perioodi kohta inspiratsiooniks.

http://horoskoop.net/index.php?p=18
http://horoskoop.net/index.php?p=12

Just inspiratsiooniks, sest nagu eelpool kirjutasin - tõeliselt hakkab astroloogia tööle üksnes kasutaja poolt tööle häälestatuna. 
Tema enda äratundmistele toetudes - just nagu keel - teda võib purssida, ropendada aga ta võib väljenduda ka surematus poeesias... 

Ja veel on üks huvitav teema, millega Pets on juba pikemalt tegelenud.
See on prenataalsete varjutuste teema, mis heidab valgust pärinevuse liinidele.
Teekondadele läbi aja ja ruumi karmalises võtmes.
Seda võiks nimetada "eelmisteks eludeks" aga oleme arutlenud, et see pole päris täpne.
Lihtsalt selle tõttu, et nii konkreetset jagunemist nagu kehastumises individuaalsustena hingetasanditel ehk siis üle elude ulatuvas temaatikas, ei ole.

Ei ole võimalik eristada kelle eelmine elu mingi elu just täpselt oli ja siin võib olla mitmesuguseid liitumisi, jagunemisi ja sõnastamatuid ilminguid mis ometi vahel ilmuvad väga selgete äratundmistena.

Niisiis on siin kujutlusi ja kujunemisi, mida ei ole sobilik liiga konkreetselt nimetada aga mis võimaldavad väga sügavaid äratundmisi mingitest - ütleme siis kujunemise liinidest, pärinemise liinidest, teemadest, omadustest, tasakaalude iseloomust, arhetüüpidest, seostest perekondades aga ka sellistes omamoodi vaimuperekondades, millel justkui pole veresugulust aga on väga tugevad ja selgesti äratuntavad vaimusuguluse märgid.
Iseloomu pärinevusest ja juurdumisest kusagil justkui pinnasena kaasas olevates alateadlikes jälgedes jne.
Nagu taimedegi puhul, soodustab pinnases juurdumine jõudsasti kasvu.
Teadlikkus oma arengu tagamaadest võib olla väga avardav, vabastav ja anda rohkelt elujõudu.

Niisiis pakume täna huvi korral võimalust ka oma sünnikaardi ja ka oma lähedaste prenataalsete varjutuste ja nendes peituvate inspireerivate seoste vaatlemiseks.
Selles küsimuses tuleks pöörduda Petsi poole.

Tänud Tiina, et Inimeseks tegid, õigemini vägistasid. Puurist nii palju, et mida väiksem on meie ego, seda paindlikumad me oleme ja ego on ka piisavalt tilluke, et puuri ribide vahelt edasi tagasi või vabadusse pääseda. Lugupidamist nagu armastustki ei saa nõuda :).
Andresele - need nime poled olid oma viidete ja vihjetega  väga asjalikud - seda kisa ei taha keegi kuulata.

Ja ongi käes see päev, mil Saturn pöördub pärast oma transiiti läbi Skorpioni viimast korda ja asub teele Amburisse.
Sobilikud need puuriteemad siin enne seda igati. 
Puur on kitsendus.
Väga loomulik asi inimteadvuse teekonnal. See on struktuur, mis aitab ennast kogeda, teadvustada, aitab hoida ja leida oma olemuse keset, allikat ja mida kitsam ta on, seda kindlam on see, et see tuum saab leitud...
Saturn Skorpionis seda teeniski - kitsendust - sügavat ja selgitavat.
Toon siinkohal tagasivaateks ära selle teksti, mille kirjutasin siis kui ta Skorpionisse sisenes.
Kindlasti on meie kõigi eludes selle perioodi vältel oktoober 2012 - tänane paljugi toimunud. Midagi ammendunud, mingi vormimuutus teoks saanud, midagi sündinud.
https://www.facebook.com/notes/tiina-varatalu/t%C3%A4na-sisenevad-merkuur-ja-saturn-koos-skorpioni-m%C3%A4rki/528264750536306?pnref=story

Nüüd aga kaunist jätku ja kulgemist avardumises ja arusaamises mille ta tõi.

https://www.youtube.com/watch?v=mMRDxTWmJ84

Mõnusat ja rahulikku päeva Sulle, Inimene! ;)

Nime panemine on endast lugupidamise küsimus. 
Millises iganes keskkonnas või kontekstis.

Ja see on vaba tahte küsimus, millise nime keegi endale annab.
Soovin seda meile kõigile kõigil meie teedel.
Jah - see on ka Saturni teema - vorm mida kanda välja.
Allkirjastada oma avaldused.

Kusjuures siin on sageli tegemist ka Musta Kuu valdkonnaga, milles inimesed sageli kaua pelgavad enda avalduste allkirjastamist. Milles ollakse sügava sisemise haava tõttu välise suhtes ülitundlikud, hoitakse varju, ollakse ülitundlikud ümbritseva avalduste suhtes ja kogutakse rohkesti rahulolematust sellega seonduvalt.

Ka mina ise valmistun just praegu esmakordselt allkirjastama oma Musta Kuu valdkonda. :)

Sümboolne see teema siin niisiis mullegi - tõsiküll teisel tasandil, sest vaimus/kirjas olen ma enda nime all väljendunud algusest peale. See on mulle olnud lihtne ja loomulik - kehas, kodus, isikus aga sedavõrd tundlik teema, et jõudsin selleni alles sügavas keskeas. :)

Niisiis tänan siinkohal inspireerimast ja seost kätte näitamast!

Olgu kuidas on. Tõttöelda kummaline, et me sellisel teemal siin üldse vestleme. 

Ilmselt on Sul õigus Ed. Ma olen kasvanud koos selliste meestega, kes pöördusid isegi iga õunapuu ja taime poole aias nimepidi. See oli loomulik. Ilus tegelikult ja nii tahan ka mina pöörduda Teie poole kui individuaalsuste poole. 

Nii et võtke sedagi kui lugupidamisavaldust. 

Ma nüüd eemale siit. 

Üht lepingut allkirjastama... ;)

Olge need kes te olete ja tundke ennast hästi oma elus!

Tulin just konsuldilt ühe väga ägeda meesJääraga - Päikese Erise ühendus. Suurepärane lisa tänasesse teemasse kusjuures.
Njaa - /August 3rd is the 'turning point' in this proces of 18 months. This is where - symbolical speaking - that the caterpillar dissolves and turns into the butterfly./

Egas muud kui higistame edasi.
Saan aru, et see nime koht on ilmselt tublisti üle reageeritud ja mind ennastki ajab naerma kuidas ma just sellistel hetkedel seda nimetan - tegelikult ilmselt täiesti intuitiivselt mingil põhjusel, sest ma ei ole üldsegi haudunud sealjuures mingeid tagamõtteid, soovinud kedagi manitseda või veel vähem alavääristada aga on siin elus mingi seletmatu asi, et vahel just sellel hetkel ütled just sellist asja ja nagu tikk takus - tuli üleval.

Need kaks näidet, mida tõid, Cee, on ses mõttes ka huvitavad, et neil mõlemal on tõepoolest nimi mida nad ei varja.
Tõepoolest - me pole nimi, me pole nimetatav aga see kes me oleme kumab otse justkui läbi unikaalse kristalli ja julgeb tuua välja selle kordumatud varjundid. 

Jah - on neid, kellel on väga püsiv nimi, on neid, kellel nimesid väga palju ja ka neid, kellel nime pole - mõnel on number ka - 12. maja teema.

Niisiis - ärge väetage mind üle - ma ei nõua, ei noomi, ei hurjuta ega ahista siin kedagi - väljendasin lihtsalt iseennast nii nagu mina seda väljendan ja mulle meeldib kohata Teie nime Teie ridade kohal - nagu mõnele meeldib Seal, mõnele Marina Abramovitc või valged liiliad eebenipuust laual :)

Rõõm oli Teid lugeda!

EKSLEVAD LINNUD

See on lihtsalt suur õnnetus...

Suur ummikseis, milles palju inimesi sai ränga kogemuse ja see kogemus on võrdväärselt ränk kõigile. Liiga järsk ja ekstreemne vabanemine võib olla tappev.

Siin pole süüdlasi, sest kollektiivse teadvuse olukorrad summeerivad inimteadvuste keskmise.

Suured ummikseisud on paljude individuaalsete teadvuste ummikseisude summa ja keegi on see viimane tilk, see saatuslik Võtmehoidja, kelle läbi see ummikseis valla pääseb ja kui energia ei saa tõusta hõredamasse, avaramasse olekusse, siis ta vabaneb läbi plahvatuse - see lihtsalt on nii. Surve alt vabanemisel on oma dünaamika ja need kes survestavad on tavaliselt vait kui Sukad ja Vaga Ilmega... c'est la vie.

Ka minul on selle päevaga huvitav seos ilmnenud.
Nimelt just 6. augustil 2010 joonistasin mina siinsamas Aidas Petsi sünnikaarti. Kaks päeva olin roomanud ümber selle pildi nii et põlved olid katki ja just 6. augusti õhtul sain ma ta valmis. Aga sain väga kummaliselt.

Nimelt siis kui ma alustasin, siis ma tegin pöördumise Petsi kõrgema olemuse poole, et ta mind aitaks ja see abi tuli - see liigutas mind nagu pintslit ja ma joonistasin endalegi üllatuslikke asju hämmastavalt kergesti aga siis kui ma jõudsin 9. majani (alustasin selle jõu juhtimisel 12. majast) ja selle valmis sain, siis oli abiline äkki kadunud ja ma ei osanud enam edasi joonistada. 
Aga ma tahtsin!

Inimene ju ikka tahab. 
Ma olin nagu enne aimamisi silmanud, et see oli mingi lind ja ma üritasin seda joonistada ja see ei õnnestunud kohe mitte kuidagi...
See lind sai kuidagi lae alla litsutud ja kuigi ta oleks nagu pidanud lendama, ta pigem justkui püüdis ennast tiibadega varjata - ise oli selline tuvi, kotka ja kajaka vahepealne tegelane...
No aga ma ikka pingutasin...valmis saada.
Kusagil 11 paiku õhtul sain valmis. 
No kõik oli ok aga see lind....njaa.
Hommikul ärkasin kell 6 ja kui sisenesin tuppa, siis esimene asi, mida ma silmasin oli see õnnetu lind...
No see on ikka kapitaalselt vale värk, taipasin.
Ja siis läksin arvutisse - kiikasin korra Horoskoop. netti ja mida ma näen! Pets pannud kell 22:22 ainult ühe lingi ja selle alt avaneb Hiroshima lugu - Sandra. See video kus on valge tuvi...
/Pets ,6.Aug.2010. 22:22
http://www.youtube.com/watch?v=fS6F42mAcqo /

...ja hetkega oli mul selge!
Ma olin joonistanud suletud süsteemi - maise linnu teel tagasi 12. majja...
See oli pomm.

Mõni ime, et see lind oli nii räbal seal... :D
Lohistasin pildi välja ja istusin selle ette.
Jahe jutt kihutas üle selja - abiline oli tagasi.
Ja siis ma joonistasin Hingelinnu, mis asetus pildile kui sellest välja sündimine, uus tuum, uus selgus, uus teadlikkus. See oli uue tasandi avanemine kogemustsüklist inspireerituna...
Kui toppisin pildi autosse ja asusin teele Tallinna, siis helistas Pets (kes mu joonistamisest midagi ei teadnud) ja soovis mulle õnne uue lunaari puhul.
Selgus, et just sel hommikul (7. august) just 6.25 oli alanud minu lunaar ja seda tollasest suurest ristist - Kuu op. Pluuto kvad. Uraan, Jupiter, Marss, Saturn, Veenus.
Suure kvadraadi transformatsioon läbi mitmete kaasnevate seoste ja nüansside.
Ja eile joonistasin ma taas üht pilti... ja Pets tuli ning ütles, et täna on Hiroshima aastapäev...
Taas!
Ja jälle ma maalin...

Ja Teie kirjutate siin Hiroshimast.
See on sümbol.

See on ummikseisude vabastamise rituaal ja mitte keegi ei soovi mitte kunagi sattuda ummikseisu. Ei kannataja ega kurjategija poolel - sest pole vahet kui aus olla.
Kui ta oskaks või teaks, siis ta kindlasti kingiks vabadust - endale, teistele, olukorrale.
Inimteadvus on tulnud vabastama ja omaks võtma - läbi äratundmise teadlikuks saama - läbi teadlikkuse vabastama. 
Niisiis pühitseme seda päeva ja vabastame kõik möödunu süüst ja süüdistustest, mida mõni peab tõesti liigagi kaua kõigi teiste eest kandma - kogema väljapääsmatust - olgugi, et kõik on alati ühistöö siin ilmamuna peal - üks piisk ei suuda teha ookeani ja üks inimene tuumaplahvatust.

Mis materialiseerunud, on juba varem loodud ning summeerunud paljudes vaikivates väljapääsmatutes mõtetes...
 ;)

Ed palus vahetada Hiroshima kaardi rahumandala vastu.

Kahjuks ma seda sealkohal uuendada ei saanud. 

Lisan ta siis siia! 

Kui pimesool lõhkeb, siis ei ole põhjus pimesooles vaid inimese teadvus, kes seda pimesoolt kannab, on ummikusse jõudnud ja pimesool on organismi tervikus see Sanitar, kes selle pinge enda kanda võyab. Just nagu teisedki organid haigestuvad mingi energiablokeeringu tõttu, mis pärineb mõttelaadist ja ajaloolistest jälgedest ja kui ta on ummikusse jõudnud, siis pole süüdi see inimene, sest tal võis olla väga ränk lapsepõlv, milles ta sai võib-olla näha, tunda, kogeda, midagi, mis ta sulges ja ta ei leiagi väljapääsu...
Selle taga on omakorda katkematu jada väga kaalukaid põhjusi ja üksnes teadvus täna siin ja praegu, keset mõõtmatust tasakaalu loodides ja olukordi läbi nähes, on see, kes võib tuua lahenemise ja anda aega ja ruumi seal kus aeg ja ruum on otsa saanud ja on tekkinud väljapääsmatu olukord. 
Selline abstrakne süüdlaste otsimine teistes inimestes, aegades, ruumides oleks ka justkui väljapääs aga see ei päästa.
Samas on igas inimeses tervik ja iga inimene on võimeline oma teadvuse abil (mis võib hõlmata kõike) homöopaatilisel kombel lahendades endas ära arenguummiku, lahendada selle kummalisel ja seletamatul kombel ka välise reaalsuse kujunevates olukordades.

Meie unikaalne kosmiline kood on justkui pilet teatud olukordadesse, kus on võimalik töötada iseendas justkui Sapöör ja niimõnegi pinge salapärasel kombel demineerida.
Demineerija, kusjuures, võib ka lõhkeda koos miiniga... aga see ei tähenda, et ta oli süüdi selles lõhkemises - tal vahel ei õnnestu see ääretu vastutusega töö (ja kui õnnestub, siis teised ütlevad, et mitte midagi ei ole toimunud... ;)) aga need on väga sügavad armastused ja valged teadvused, kes sukelduvad kõige kinnisematesse kolletesse ruumi ja valgust tooma...

Niisiis - on asju, mis ei paista otse ja saavad sageli hoopis vastupidiste hinnangute kandjateks, kui nad sisuliselt on ;)

On asju, mis kutsuvad nõrkades ja vastutusvõimetutes esile suures koguses süüdistusi, mida siis jälle omakorda läbi näha ja lahendada.

Ei ole mõtet kuulata ainult väliskõrvaga - on loomulik, et kui su laps või mees jäi sõjas ellu, siis sa juubeldad aga seda mitte selle tõttu mida paljud kõrvalt näevad ja arvad, et Sul selle sõjaga miskit asja.

Tuleb õppida ise vaatama maailma sügavamalt, et näha midagi väga siirast ja süütut hirmutavate väliskihtide taga.

Selline vaatekoht, et kellelegi ei tohi haiget teha, peab käituma nii, et keegi ei kannataks, kui keegi on teinud midagi koledat, siis tuleb ta hukka mõista ja karistada nende poolt, kes olid head kannatajad ja kunagi kärbselegi liiga ei tee. Et lapsi tuleb hoida, naist ei tohi lüüa, mees ei valeta, spetsialist ei eksi, juht peab vastutama ja kõik need kes seda ei tee, on lihtsalt loomupoolest pahatahtlikud jne. See on tõesti väga lihtsalt arusaadav plaan elust. Selle nägemiseks ei ole väga pingutada vaja.
Mida sügavama plaani juurde aga jõuame oma tähelepaneliku ja kaastundliku meelega, seda enam võtabki maad vaikus nagu on omane ookeani sügavusele - vaikus, mis on jõudu ja sügavat arusaamist täis mida polegi enam nii lihtne väljendada.

Eks nii sünnivad ka head ja väga head filmid, kus mängitakse selle piiri peal, kus asjad pole üldsegi nii ühesed - meenusid värskelt Mandariinid.

Samas just seal saab sündida tõeline armastus, kaastunne, äratundmine, omaksvõtt - kõik hinnangud saavad langeda.
Kui jääks domineerima see väline silmnähtav plaan a'la see kes pommi saatis oli kurjategija ja mõnuleb nüüd kusagil ning soojendab varbaid tule ääres ja head rahulikud kannatajad kõik kannatavad ja süüdistavad teda aastasadu, tuhandeid, miljardeid...igavesti. Sel juhul ei saaks mitte kunagi sündida äratundmist terviklikkusest ja armastusest ega ka arusaamist väljapääsmatusest. Siis oleks Looja ise tõeliselt väljapääsmatus olukorras... andestamatus ma ütleks ja ma ei ole kindel, kas on meie hulgas kedagi, kes suudaks ette kujutada ennast sellises igavesti andestamatu vea staatuses? Kas keegi püüaks sellist asja ette kujutada? 
Kui see tal õnnestuks, siis ta kogeks tõeliselt ühte liitvat arusaamist elust ja iseendast ja temast valguks üle see mida võib tõepoolest kutsuda andestuseks ning äratundmiseks armastusest...

Et siis kui Sa kirjutad: /Ma ise saan nii aru, et kui isegi nähtuse välist külge mätsitakse kinni ja eitatakse ,kuidas siis on võimalik mõista sisemist./

Asi selles, et Sulle tundub nagu mätsitaks kinni aga tegelikult sõltub kõik sellest millisele plaanile keegi oma tähelepanu kinnitab - see plaan lihtsalt domineerib. 

Kõik need, kes kinnitavad oma tähelepanu välisele plaanile ja kes ei soovigi sügavamat näha, need on selles duaalsuse lõksus, kus on kannatajad ja kurjategijad, mustad ja valged, õiged ja valed. Nad ei tahagi süveneda nendesse tagamaadesse, kus asjad on täpselt vastupidi kui paistab. Elu pöörab tasanditi just samuti nagu geeniahela keerud - lähed korruse üles või alla ja poolused pööravad aga kes ise loobib ränku süüdistusi, see ei soovi mingitest pooluse pööramistest loomulikult kuulda ja seepärast ei taha ka näha neid, kes näevad veel midagi - midagi, mis esmapilgul ei paista, mis toimib sageli selle alateadliku hirmu tõttu endagi eest varjatult ja tegelikult tekitabki neid tasakaalutusi ja väljapääsmatuid olukordi, kus midagi lõhkeb - see soovimatus näha elu oma silme ees voolamas vahetades poolusi - nagu looduses - suvi ja talv vahetuvad ja kurjategijaks ei saa mitte kumbagi nimetada, sest kes juba piisavalt elanud, see märkab kuidas need poolused mitte üksnes ei hukuta teineteist vaid ka toidavad, koguvad kokku ja loovad.

Planeeditasandite avanemine kollektiivsesse teadvusse, mis leiab aset koos mingi uue taevakeha - uue sügavuse/tasandi avastamise ja nimetamisega, tõstab justkui valguse kätte asjad, mis seni on olnud varjus ja varjus ka kogunenud, kontsentreerunud. Nii on iga uue tasandi avanemine olnud inimkonnale omamoodi katsumus - kuidas tulla toime teatud asjaolude ilmsiks tulemisega? Kuidas neid kohata? Kus näha nende algust ja põhjust ja kuidas kohelda teda parimate tagajärgede loomiseks?
Sageli kui kontsentratsioon on suur, leitu sügavusele omaselt intensiivne - liiga vähe on aega ja liiga vähe on ruumi, et pikalt mõelda. 
Kes on kogenud - kellele elu on andnud võimaluse läbida mõnd arengu sõlmpunkti, olla mõnes transformatsiooni tuumas osaline, see teab mida see tähendab. 
Pluuto avastamine aastal 1930 tõi mitmeid sedalaadi olukordi inimkonna ette ja see ei ole lihtsalt uitmõte vabas hommikuses õhus, mis peab neid olukordi lahendama - see on olemuslik üdini puudutav talumatu intensiivsus, mida teadvus siin kohtab ja selles olukorras näha selgelt, jääda keskmesse, leida rahu ning selgus ja viia läbi energia tõstmine piisavalt kõrgele sagedusele, et tulemus oleks tõeliselt ilus... see on Meistri tase.
See ei ole asi mida kelleltki nõuda ja ta ebaõnnestumise korral igavesti hukka mõista. Sedalaadi olukord ise on juba selline eksam inimteadvusele...

Aga jah - eks nii kaua kuni saame lükkame seda edasi - kellegi teise kaela (jumal tänatud, et meid on nii palju!) - kellegi ikka leiab, kes süü oma kanda võtab ja kannab kuidas ta kannab... midagi pole teha - see tema kandmine jääb tunda andma meis endaski - isegi kui eraldame ennast nii kõva kaitsega, et üldse ei tunne seda tema jama - täitsa teine inimene ja mul pole sellega asja... tulevad teised inimesed ja teised olukorrad ja salamisi poeb kõik see milles oleme osalised ikka meie juurde tagasi, ootama seda omaksvõttu ja äratundmist - mida kauem need osad meist ringi jõlguvad, mida kaugemale oleme nad endast pagendanud, seda Bomšimaks nad on tavaliselt läinud, seda kasimatumad, lootusetumad, rohkem või vähem irevil nad olema saavad. Seda raskem on neid tagasi võtta. See ongi üks igavene sõdade tekitaja - eiei - seda ma ei kavatse kunagi mäletada, mõista ega tunnistada - sina oled vaenlane ja süüdlane ja halb ja nii peab see alati jääma - ma näitan sulle kes on õige! ... just nii nad tekivadki ja need kõige suuremad õigluse ja headuse eest võitlejad ongi märkamatult algatanud järjekordse sõja, järjekordse andestamatuse seemne kuhugi külvanud... ma tean, et seda on vastik näha. Tahaks ju, et asjad oleks korras siin maamuna pean - et kurjad oleks kenasti kurjad - alati süüdi ja alati kinni pandud ja head saaks mõnusasti elada - oleks see vast paradiis :D

Mulle meenus siinkohal see kunagi kirjutatud lugu Solarise keskuse avamisega seoses.

Astroloogia kasutamisest.

Ajas elamine on ju tunnelis elamine - ajatunnelis ruumiomaduste kogemine.

Me elame kaheti - meie keha elab korraga ja üleni - kõik rakud ja tajud hingavad ja surevad ja sünnivad ja pulseerivad sisse ja välja koos meie hingamise ja südamega.

Samal ajal kulgeb meie tähelepanu oma igavesti jätkuvat ajatunnelit pidi voodist välja, vetsu, kallab kohvi, vaatab lehte ja siis asub teele tööle ja siis just sinna ja nende inimestega ja nende teemade sisse - käib aja jooksul ruumist läbi ja kohtab selle erinevaid tingimusi.

Mõneti kirjeldas seda väga geniaalsel moel hiljuti telekast tulnud mäng - ma tõesti ei mäleta, mis oli selle mängu nimi aga iva oli selles, et läbi kuju (Saturni) tuli mahtuda selle ühtlase lähenemise kestel ja kui ei mahtunud, siis kukkusid vette (Saturni/Neptuuni opoka ajal see mäng muide ilmus).

Niisiis - igaüks, kes siseneb ajatunnelisse - oma ellu - see valib läbida selle tunneli mustrid.

Seal on kitsaid kohti ja avaraid kohti ja kõrgeid ja madalaid ja on igasuguse nurgaga kurve - mõnel on koguni sõlmpunktid sees, mis teevad selle rännaku päris "ristiretkeks" - seda astroloogia kirjeldada saabki aga rändaja peab leidma võimaluse minna läbi "raami" - Saturni.

Leidma selle oleku, mis seda võimaldab.

See on ka põhjus, miks läbi aegade on adutud, et armastus aitab, palve aitab, meditatsioon aitab, usk aitab - aitabki - see viib keskele ja kõrgemale sagedusele - see võimaldab läbida ka kitsad kohad ja transformeerida tiheda energia, mille "raam maha lõikaks" peenemasse võnkesse, mis läbib ka "seinu".

Kui ei läbi, siis lõhub ja seda on näha. Seda need targad Varesed siin kraaksuvadki.

Kes ei mahu, see piinleb ja rapsib ja olukord on üpris lämmatav ja meeleheitlik - võibki kaasa viia raamiga kaasa viia...ometi me ju teame neid pingeaspekte...aeg tiksub ja "sein läheneb" ja kuidas nüüd sellest läbi saada - kuidas mahtuda läbi kujunenud olukorra nii, et sellest saab uus olemise kvaliteet - et oled selle läbimise läbi uue olemise tasandi või arusaamise leidnud.

No enamus kargab ju "Raami" ja jätab oma oleku muutmata.

Nii töötleb Ruum Aja abil meie Vaimu - toob kitsaskohti ja sõlmpunkte, mis panevad meid kooruma ja tõusma - ennast ümber häälestama - peenemaid vaatenurki ja sellega kaasnevat võnget leidma ja nö. Kisendades Taeva Poole tuleme läbi oma tunnelite...

Eks olegi nii, et iga planeedi avaldumisel on ju erinevad tasandid - jah - näha on vaja - väga on vaja näha kainelt lähenevat raami.

See nägemine teeb inimvaimule au.

Aga nüüd kuidas reageerida?

Vot siin on küsimus - reaktsioon peaks viima kõrgemale tasandile - raamist puhtalt läbi!

Indiaanlased on läbi aegade palvetanud, Tiibet laulnud ja mediteerinud, erinevad rahvad joigunud, on kirjutatud ülemlaule, oode armastusele - meilgi siin kogunevad inimesed ikka ja jälle Lauluväljakule ja siis kõlab näiteks Koit. Võimas!

Millised joad tõusevad kui 80000 seda koos laulavad.

Kas mõni astroloog suudaks välja arvutada, kui palju konflikte ja pingeid sel hetkel kõrgemasse olemise olukorda tõsteti?

Kui kitsast kohast mühinal läbi voolati seda puudutamata!

Kuidas Saturn ja Neptuun ühinesid opositsioonis sellises harmoonias, et Saatuse Augu Diameeter ja sellest läbi tuhisenud Hingeookean olid imelises vastavuses ja sellest kogemusest jäi kõigi osalejate hinge ülevuse ja armastuse tunne?

Jah - aga tänapäeva inimene ei oska enam eriti "hingata" - ta sageli on liiga harjunud pindmise hingamise ja kaasneva targutamisega - elab oma tundemaailmas nö. "madalas toas" ja siis veel ennustab õnnetust ka - teisisõnu viib energia hoopis madalamasse ja tihedamasse olekusse nähes Saatuse Raami (loe Halb Aspekt mis kõneleb lähenevast kitsaskohast) ja...no muidugi läheb kõik katki ja kujuneb kohmakaks ja koledaks...

Me peaks niisiis teadvustama, et näha raami teeb teadvusele au!

Aga õnnetust ennustada on selle järgselt lihtsalt väga "toores valik" - siis ebaküps ja ebafunktsionaalne lihtsalt.

Niisiis - tehkem ikka vahet, kes näevad selgelt kitsaskohtade kogu raskust ja samas laulavad ülistuslaulu ja mediteerivad õndsuses selle lähenedes lihtsalt sügavasti väljaarenenud "läbimistarkusest" ja kes lihtsalt ei näe.

Elutarkus ongi ju oma olemuselt läbielamistarkus.

Ja loomulikult on neid, kes lihtsalt unelevad Roosas Pilves selle tõttu, et lähenevat Raami ei näe ja seejärel kas saavad oma üllatuseks jalustrabava löögi või voolavad ka lihtsalt pimesi oma vedeluses läbi (seda nimetatakse muide eluliseks vedamiseks, mis sageli lapsi ja joodikuid pidi kaitsma - no vedel voolab ju läbi ka kitsast kohast ;)

Kes tahab aga Selgelt Halba näha, see peab õppima ka Hinge Tarkust, kuidas tranformeerida tihedamat ja raskemat läbi Saatuse Prigude aurama.

Pets muide kirjutas oma ülisügavas depressioonis ühele jumala tundmatule naisele 300 sellist armastusluuletust, et Inglid olid ilmselt ka hämmingus ning mõnel kukkus korraks Pasun käest ja lisaks veel 1000 otse südamest tulnud kirja ka otsa - see jumala võõras naine muide vastas kummalisel kombel samaga...;)

No jube kitsas ja depressiivne koht oli nende mõlema Ajatunnelis - iga terve mõistusega astroloog oleks meile kohe surma diagnoosinud - no nii me tegime ise ka - aga jah - läbi tulime ja ikka nii hõredas olekus, et nii mõnigi arvas, et no need kaks on nüüd küll lolliks läinud ;)

Niisiis - nähkem kitsaskohti ja raskusi aga avagem oma Katus ikkagi enne kui ta selle raskuse all kokku kukub, kuna olek selle läbimiseks sai valitud kogemata liig madal ja mörisev või ka tuim :)

Kuidas seda teha, õpetavad ju nii põlisrahvaste ja usklike palved kui ajatu armastuslooming kui iidne meditatsioonipärand ja muidugi kõige enam meie enda südames elav armastus, mis on alati valmis näitama seda teed, mis läheb igast tunnelist puutumatuna läbi.

Sest viib meid oma keskmesse sel hetkel kui Elu Oksi Lõikab...

Astroloogia on ju ikkagi eluabiõpetus ja seina pole tegelikult mitte selleks vaja näha, et selle nägemist konstanteerides sinna otsa põrutada...

Millegi nägemisele peab järgnema ka parim valik - milleks muidu üldse näha?

Ja oma elust me läheme läbi - oma elu vältida on umbes sama tark, kui vältida hingamist või vetsus käimist ;)/

Täna tuli palju...

Mul ikkagi 12 maja aasta.
Solaaris oli 7 planeeti 12. majas ja Asc mu Saturni kraadis.

On mida öelda.
Ja soovin meile kõigile õnnelikku kulgu oma kordumatus kombinatsioonis universaalses ühenduses kõigega.
Parimaid häälestusi!

Jah - teadvuse avardudes me avastame üha oma olemuse vägesid, jõudu, geniaalsust ja kuni meie individuaalne teadvus on piiratud - ehk siis meie jaoks eksisteeribki täiesti meist lahus olev väline reaalsus mida me kardame (ok - me ütleme et ei karda midagi aga see on kamarajura tegelikult, sest me harva peame seda öeldes silmas või teadvustame tegelikku konteksti milles me elame)

Nii võib just neid samu vägesid, geniaalsusi, toimimisi kasutada just vastavalt omaenda teadvuse olukorrale, ulatusele...piiratusele.

Sellest sünnivad igasugused sedalaadi kasutused, mis mõjuvad tasakaalust välja viivalt ja tekitavad terviku ühe osa hävitamist teise poolt - nö. pea ei tea mida jalad teevad.

Aga see saab muutuda üksnes läbi teadvuse jätkuva avardumise tundmatutele aladele ja läbi just nende proportsioonide alustades, kus parajasti oled. 
Kes aga jõuab tervikuteadvusse, see paratamatult läbib ka need nö. "kõige pimedamad hetked enne koitu", kus kõik see, mis sai tervikust halvana kõrvaldatud, tuleb teadvustamises tagasi liita.

See on meie kõigi kodutee iseenda terviklikkusse.
Aga on ka unikaalne ajastus ja vaba tahe.
Ja meie kõigi sünnikaardid on see O milles me mängime seda "äranullimise mängu" eluga.
See O omakorda on iga taevakeha orbiit, on ekliptika - Uroboros sööb oma saba ja nii meiegi sööme oma saba ja vahel see ei maitse magus.

On üks omapärane fenomen, mis avaldub vastuvõtus ja aktsepteerimises.
Jah - see võib tunduda ja võibki olla justkui vastutustundetus - valimatus või siis justkui kõikelubavus, mis tõepoolest hirmust uduse silmaga pole üldsegi mitte sama, mis selgusest terava silmaga. 
Selles terviklikkuses ei saa lihtsalt kuidagi terviku teist poolt kõrvale jätta ja teha sel kombel õiget valikut - lõpuks jõuad ikka terviku enda väravasse ja selles nullis saab ära nullitud su peenimgi töö.
Aga see nullimine on midagi, mis kõlab nii ülekohtusena inimmõistusele ja nii kosutavalt tema kodutundele...
Kuni mõistus kardab nulli kui tühjust, kui tühistamist kui mitte keegi olemist, maha salgamist vms. seni ta mängib täie innuga eluga seda +- mängu, milles ta üritab miinusesse langemist (o tundub selles kontekstis negatiivne), seda enam püüdleb plussi - hea olemisse, tähtis olemisse, millegi heastamisse - misiganes ja ikka ja jälle viib mõni tsükkel selle täitumisel nulli. Tundub, et maailm on ülekohtune - elu kiusab.
Kui aga inimene leiab ja aktsepteerib äkki selle nulli endas - võtab sellele tühjusele toetuda, siis ta on leidnud midagi, mida võiks vast kutsuda usalduseks elu vastu ja see usaldus pole enam looturikas ja pime parema ootus vaid see on teadlikkus millestki seletamatust. See null saab justkui inimesesse endasse vastu võetud.
Sellest nullist saab näha asju ilma segava poolte valimiseta või siis sundvalikuta hoida pluss poolele.
Selles nullis avaldub kummaline fenomen - on tekkinud võime nullida endas kõik see, mis läheneb.
See on justkui kadumatu rahu ja piiritu omaksvõtuvõime, millesse saab kõik sulanduda mõistmises ja äratundmises.
Sedalaadi teadvus tervendab oma suhtumises lakkamatult ja kõike ümbritsevat ilma selleks mitte midagi märgatavat tegematagi.

Jah. Nii ongi. Kui mina ennast väljendan, siis oma tänase kõige sügavama elukogemuse ja teadlikkuse pinnalt ja kui väljendad ennast Sina, siis samuti. Seepärast  - igaüks demoniseerib teisi, peab neid isegi tapjateks oma arusaamade järgi. On ju nii, et vahel ühte tapmist peetakse tapmiseks, teist mitte - teist vahel suisa viisakuseks - näiteks vaimset tapmist.

Olen sellest varemgi kirjutanud, kuidas ma kunagi lapsena sõitsin bussis nr. 33 ja mõtisklesin selle kummalise kamba üle, kelle keskel ma viibin - kuidas on rahu aeg - tapetakse inimene, kõik on šokeeritud, traumeeritud. Kuulutatakse, avaldatakse kaastunnet, käiakse kohut, toimikud koguvad paksust jne. ja siis äkki kuulutatakse välja sõda ja mitte kedagi enam ei tapeta - nüüd inimesed lihtsalt langevad ja neid ümardatakse uudistes sadadesse... 

Nii, et Andres - näe Sina nagu Sa näed aga minu nägemise kohta ära ütle, et ma häman, räägin musta valgeks, keerutan ja vassin - ma ei tee seda. Seda mida ma kirjutan, ma näengi just nii ja selles on paljugi sügavat lugupidamist. 

Need tiitlid ei pärine minu tunde ja mõttemaailmast. 

Inimesed on imelikud.
Nad räägivad muudkui Putinist.
Nad ei ole ise kunagi Putinit näinud - katsumisest rääkimata.
Nad usuvad kuulujutte sellest, et ta on olemas. Kas on?
Äkki ta on ammu surnud?
Äkki teda polegi olnud?
Mida ütleb Sulle Sinu kogemus Putinist, Molotov-Ribbentropi paktist või naabri suguelust?
Ja nii need inimesed muudkui toimivad.
Ja ise peavad ennast realistideks...
Ulmepoeedid sellised.
Vahel üsna vaenulikud teosed leiavad läbipääsu nende suust või sulest suvaliselt valitud suunas, mille poole kellegi pilt seinal osutas. ;)

See oli hea näitlik kõrvutus - uraanlik kombinatsioon asjadest, mis ühes mõistuses mitte mingil juhul samas lauses koos olla ei tohiks ;)

Sa tegelikult saad ju aru küll, millest ma räägin. Me otsustame maailma üle suuresti kellegi teise meelte, tunnete, muljete, sõnade järgi, mis ikkagi meis endas liituvad mingile pinnasele - see on ja jääb unikaalseks. 

Ma lihtsalt vihjasin delikaatselt, et enne kui kedagi suisa halvustama või sõimama, ainuõigeks või absoluutselt valeks pidama hakata, võiks sellele mõelda. 
Et väga tudiseval pinnal on need kõik ja sügavamal süvenemisel enamasti leiame midagi muud.
See KOGEMUS võiks kõneleda.
Et kui ma leian igast vähesest millesse mul on aega süveneda väga palju rohkem kui ma oleksin osanud arvata, siis see kehtib alati - igast asjast võiks süvenemise korral leida maailmu ja see on tõesti väga väike osa kõigest, mida meie inimlik eksistents jõuab elu jooksul lähemalt puudutada. :D

Ilusat päeva meile ja jätkuvat võimet imetleda seda imedemaad!

Jah. Ma kirjutasin just sellest kuidas need olukorrad kujunevad - mitte sellest, kas neis on head või halba. Ma lihtsalt näen seda kujunemise eelset mustrit selgeminigi kui seda mis on juba kujunenud. See on minu veidrus, et ma olen alati nähtamatut selgemini näinud kui nähtavat. Või siis seda mis eelneb ja kui midagi muuta, siis vaimus, mõtetes ja muidugi iseenda mõtetes, sest siin ongi selline lugu... kui nähtavas plaanis saab juba kedagi teist arvustada, vaadelda, teadvustada tema toimet kui head või halba, siis vaimus, mõtetes saab seda üksnes iseendaga seonduvalt - see puudutab küll teisi aga selles puudutuses on vabadus - see kandub läbi sünkroonsuse ja seetõttu jätab vabaduse. Nagu 88,3 ei sega neid, kes kuulavad 91,5. :)
Ma lihtsalt tean mida tähendab tõeline vaimne väljapääsmatus, olen kogenud seda mida tunneb mõrvar, milline kohutav vaimne olukord see on, kui ränk katsumus see on, kui raske on toime tulla kogunenud ja tihenenud energiatega väga piiratud ruumis. Kuidas mingi tihenemine hakkab neelama ümbritsevast nagu magnet sarnast - kuidas sedalaadi teadvuse seisund tõmbab enda peale igasugu süüdistusi - kuidas see allutab inimese moondamisele ja milline totaalne vaimne resett on vajalik, et sellisest rollist välja tulla - sealt saab välja aidata üksnes vaimne transformatsioon, mille käigus tohutu hulk negatiivsust (sageli heade leebete inimeste enda arvates täiesti süütud hinnangud, arvustused) SEDA ma väljendan aga arusaamine muidugi pole kohustusik - nagu ma kirjutasin - arusaamist ei saa nõuda aga seda mida näed tuleb siiski väljendada nagu iga lill õitsb endast ja isegi kui on tundmatu liik :D) See ongi vastutus iseolemise eest - see, et see mida väljendad lähtuks allikast.

Ma lihtsalt tean mis tunne see on ja ma armastan seda inimest täna tõepoolest, kes on kuitahes jubeda mõttekitsuse, eelarvamuste mütsi, minevikku või tulevikku põgenemise tunneli, võimaluste puudumise mõtte vms. omaks võtnud kui valgustava kogemuse ja kellel see on käest läinud ja kes pole suutnud tõsta seda energiat üles, vabastada seda ruumi moonutust, kes on pidanud selles teadvuse seisundis kannatama midagi märksa jubedamat kui paljud, kes teda veel karistada tahavad üldse ettegi suudaks kujutada...oma julmust  - pimedat, süütut julmust, mida nad ise peavad mitte millekski, samas osutades asjadele, mida nende enda mõte kellegi teise käe läbi on loonud...
Selles on point.
Ma lihtsalt näen seda plaani meie olemusest.
Seda plaani, milles vabanemine võib olla väga raskesti juhitav ja tundlik teema, see on teema, kus Maa ise läbi oma vulkaanide või orkaanide võtab kätte inimesele näidata mingit olemuse printsiipi sel kombel, et ta ei näe seda keda süüdistada... ja milles vabanemist sageli takistavad täiesti süütul kombel just nende inimeste mõtted, kes seda plaani ei näe - kes arutlevad hea ja halva üle ilmingute maailmas ja lihtsalt ei julge veel sukelduda sedavõrd tihedasse äratundmise tuuma, mis võiks lahustada pingeid seal, kus nad ei ole veel materialiseerunud aga kust saab alguse igasugune reaalsus ja sealt võib saada alguse tõepoolest armastav reaalsus. Sügavalt armastav reaalsus - olemuslik mõistmine. Aitäh sõbrad!
Meil hetkel Sinise Kassi Planeedi koosolek juba teist päeva Palal - oleme siin Kalle ja Petsiga.
Täna kell 14.11 siseneb Jupiter Neitsisse - otse MC-l.
Olgu ta tervitatud ja mõnusat päeva meile kõigile!

Nähkem kõigis seda alasti ilmsüütut vastsündinut, kelle iga samm siin inimkogemuses on loov, kes oma loovust alles loomise käigus kiht kihilt avastab ja selle tõttu tallab palju asju ära, jäädes siiski süütuks nagu laps.
See pole õigustamine. See on armastus.

Ja see võimaldab luua armastusest. Kulgeda tähelepanelikuna nende tasandite suhtes, mida silm kohe ei silmagi aga kus muutused saavad alata endast ja kujuneda vägivallatuks. 

Mu armsad!

Oleme jälle noorkuu lävel.
Jälle vanakuulõpuhetkedes.
Sedakorda Lõvis.
Loovuse ja hingesuuruse märgis.
Lapse ja mängulisuse märgis.

Homme, 14.08.2015, kell 17.53 on Kuu ja Päike täpses ühenduses meie poolt vaadeldavates rütmides, peegeldades rütme, mis meid kannavad.

Ja veel - väga huvitavad asteroidiühendused kaasnevad selle noorkuuga.
Samaan, Sibylla, Samadhi, Eros, Sila-Nunam (ürgabielu/hingeabielu).
Ühendus leiab Tallinna kohal aset 8. astroloogilises majas, mis omakorda ühinemise maja.
Kuu ja Päikese ühendus sünnib Lõvi 22. kraadis.
Veenus retrograadsena koos nendega.
Marsil muide ühendus asteroidiga Hestia samuti Lõvis - Hestia on aga Kodukoldejumalanna.

Kuu põhjasõlm kui hingesiht on aga ühenduses Musta Kuuga (sensitiivsuspunkt kaardis), Makemakega (alles 2005 aastal avastatud Pluuto tagune ühtsusteadvuse tasandi taevakeha, mis sümboliseerib nö. "uue inimese loomist" ja mille üheks sümboliks on kujunenud ka need Lihavõttesaare kujud, millel üllatuslikult osutusid olevat ka kehad Maa sees mitte üksnes pead, kes nad algul arvati olevat omas seletamatus iidses päritolus... ;))
Lähemalt võite lugeda siit:
http://www.lunarplanner.com/asteroids-dwarfplanets/Haumea.html#Makemake

https://astrology.richardbrown.com/NewPlanets/Makemake.shtml

Noorkuu kraadi Sabiani sümbol on:
/22º Leo: A carrier pigeon fulfilling its mission.
The return of the soul-energies to the central Self after a significant experience. Adventuring. Practical enlightenment./

Niisiis olgu see üks tõeliselt südamelähedane hetk!
Hetk südame süles, armastuse kaisus, taeva tiibade emmata, maa pehmes embuses, lapse särava naeratuse paistel, kallima kirglikus haardes naudingust oiates, inspiratsiooni tiibadel sädeledes... jätkake igaüks ise oma südame järgi ja nii on hea!

Mina lisan siia ühed read, mis meenusid enne kui alustasin seda pöördumist!
* *
Kuidas ma tahaksin sulle öelda
seda kui väga ma armastan sind.
Kuidas sind hoida - koos jagada sooja
põimida hellalt su ümber käed...

Kuidas ma tahaksin nuruda loojalt -
et ta sind valvaks - et juhiks su teid.
Miks on see nõnda, et lähedal olles
vaevu me kuuleme südameid.

Miks on see nii et argimüra
kustutab helid me hingedes
Miks on see nii, et lähedal olles
sulgeme sageli südamed

Istudes üksi ja tundes neid tundeid
voolab kõik üle kui tulvaveed
tajud et elu on üürikene
lase siis ometi lähemale!

Lindu ei saa ju pidada puuris,
pole basseini mis vaalale hea...
Metsikut sälge ei hoia kuudis
padjal ei puhka kuningmao pea...

kuidas ma igatseks jooksuga tulla,
tormata sisse su väravast
ei taha süütundest küürakalt minna,
igatsen leida sind säramas

pole ju nii, et lillel on häbi
õitseda juurte palge ees
pole ju nii et peab pagema käbi
okstelt et pääseda vitsa eest

pole ju nii, et peab kinni maksma
mahla mis toitnud sind südamest
pole ju nii et peab üles tõstma
linnupoeg koored ja korvama need...

Armastus aita ja sulata silmist
pildid mis haavanud südame
Armastus aita leida see kodu
milles me ühes ka kaugel teel...

Kallistustega!

Blogis hakkas ilmuma pikem lugu, mis suuremal või vähemal määral puudutab meid kõiki. Aeg on hingehaavad parandanud, kuid armid on jäänud. Juttu tuleb üle 20.aasta tagusest katastroofist, parvlaeva Estonia hukkumisest. Tuletame meelde, kuidas siis oli ja mis juhtus.

Artiklisse on koontatud sellel ajal ajalehtedes ilmunud astroloogilised prognoosid ja arvamused. Kasutasin ka hiljem ilmunud raamatutes äratoodud põhjendusi ja erinevaid väiteid ning teooriaid.

Artikli peamine sisu on siiski astroloogiline analüüs, alates laeva sünnist kuni hukkumiseni. Kaasatud on rida erinevaid näiteid ja taevaseid seise, natuke mütoloogiat, statistikat, numeroloogiat, erinevaid astroloogilisi seise ja meetodeid jms. Meekonna liikmete kosmogrammid. Ilmuma hakkab artikkel paljudes osades koos horoskoopide ja kosmogrammidega. Lugemist jätkub pikaks ajaks. Loodan saada ka kommentaare ja arvamusi.

Valor

See lause: /Saturni kehtestatud rutiinid, struktuurid - sissesõidetud käitumismustrid, mallid, harjumuspärased toimimise viisid - need kõik lähevad nii või teisiti ümbertegemisele./
toob silmade ette taas selle arhetüüpse munast koorumise loo.
Kõik munad peidavad endas kooruvat lindu ja ükskord see juhtub. 

Samas - kui see lind on juba piisavalt Lind, siis ta muneb Muna ja...
peagi läheb see muna taas ümbertegemisele...kuniks...ta muneb Muna... jne.
Kõik tasandid on alati olemas ja ilmumise lugu jookseb neid mööda vaikse sirinaga nagu rulookardinat avav läbipaistvatest tilkadest kett... :D
(just ostan siin rulood)
Eks ta nii ole jah, et sedalaadi sündmused nagu Estonia põhjaminek on väga paljude rütmide kulmineerumise sõlmpunktid. Tavaliselt on selle taga mingi ülisügav uus ärkav tasand ja siis see nihutab riburadapidi ja rütmiliselt kõiki ennast katvaid tasandeid kuni pindmiste käivituslike nõksudeni (Merkuur, Marss) välja. Minu jaoks oli kogu see periood täidetud Sedna temaatikaga (kuigi ta avastati alles 2003), mille peale avanes kollektiivsesse teadvusse kohe kogu Pluuto tagune ühtsusteadvuse tasand - Eris, Haumea, Makemake. Alateadvuses oli selle tasandi eelne aeg küllalt neelav - neelas valgust päris isukalt. Mina nägin seda rütmi selgelt ja muud - eriti pindmised ei kõnetanud kaua - näiteks Jupiteri olemasolu avastasin oma äratundmistes alles mõni aasta tagasi - enne ei kõnetanud üldse.

Kes mingi sündmusega kaasa võnguvad, sõltub nende teadvuse sünkroonsusest toimuvaga - samal lainel peavad olema need, kes lainega kaasa lähevad

Merkuur on minu jaoks ka omamoodi rännakusiht, sest on ta ju Mc-l ja elu alguses oli ta mul täielikult külmunud. 

Mitte ainult vaimses plaanis (oli ka seda) vaid koguni füüsilises - keel oli sündides (on siiani) kinni kasvanud, iga suvalise tähelepanuavalduse peale hangus kõik - ei mingit mäletamist, teadmist ega muud sellesarnast liikumist enam - vaikus, sõrmed olid jääkülmad ja läksid talvel valgeteks pulkadeks, millega võis täiesti tundetult vastu lauda koputada. Sel samal Sedna ärkamise perioodil (2004, 2005) muutusid aga sedavõrd tundlikuks, et nende läbi hakkas voolama igasugust teksti mida isegi lugesin kui tundmatut ja kehalistes kontaktides avanes puudutuse võlumaailm, mille sarnasest polnud varem und ka näinud.

TiinaV - tahaksin juhtida su tähelepanu sellele, et enamus astrolooge alahindab ühte fenomeni - nimelt progressioone märkide vahetusel ja lisaks sellele Sednale ~ 2003 paiku hakkas ju su pr Päike märki vahetama ning seal on ju miskit rohkemat kui lihtsalt üleminek ühest märgist teise, eriti nende jaoks, kelledel on väikegi viide, et on side ülemise sodiaagiga. Mulle tundub, et sul võis vaikselt hakata avanema Kell -  sp need ajalised järjekorrad, mida kirjeldasid kuskil eelnevates kirjutistes oma tajumistes - need on üsna erilised. Aga ~ 30 aastat pr Päike Kalades - see Neptuuni energia võibki külmutada ja külmetada, tarretada, jne teha, eriti kui sul Neptuuniga sünnipäraselt aspektid probleemsed või aspekte pole.
Kui pr Päike sinu kaardis Pegasust läbis, olid vist kuskil 3-ne, ei tea, kas ta sul tookord avanes, võib-olla pragunes ja hakkas täie jõuga tööle alles siis kui tuli veel üks kõrgema sodiaagi pragunemine lisaks.
Ise olen tundnud 2. värava avanemist - surmavalt rasked olid mõlemad ja veel ühe pragunemist :). 1-6 eluaastani avanes Herakles - mu ümber käis ikka selline mõll, et jäin taas vaevu ellu - olin tohutult elu täis ja juhtus ka igasugust. Karjane pragunes kui tulin Tallinna ~ 20 - 35 - ja põhiliselt läbi suhete ning selle keskele jäi tr Pluuto ületulek Rongast 1986a Tšernoböl ja lisaks 2008-2012 pr Päikese ületulek Ronga väravast - mis tegi ülejäänu. 
Nende kõikide puhul on oluline see, et minu keha muutus ületuleku hetkedel täielikult, iga kord erinevalt - paar aastat mind ei tuntud isegi tänaval ära ja seda ~2. meetri pealt ning viimati isegi inimene, kellega olin 8 aastat koos elanud, kuigi muidu käime ikka kohvil kui ka juhuslikult kohtume. Nüüdseks olen jälle äratuntav.

Transiitse Uraani ja progressiivse Veenuse sattumist samasse kraadi pole mul toimunud. Aga progressiivne Veenus ühines Marsiga 2005 aprillis ja see oli parajalt pööraste kogemuste aeg jah. Transiitne Uraan jõudis aga Marsile juulis 2014 ja just täpse ühenduse päeval oli samuti üks rabav kogemus samast vallast. Seda küll. 5.03.2016 siirdub Veenus Sõnni ja teema muutub - millisel kombel - eks seda siis ole näha ;)

Aga taas suur tänu armas Cee! Osutasid taas olulisele! Transiitne Uraan ja progressiivne Veenus kohtuvad nimelt mu Saturnil Sõnnis. Kevadel 2019... 
See on tõesti oluline muster...
Väga huvitav.

Siiski väike vangerdus :), kõik on ülioluline, aga vahel on mõned asjad hetketi olulisemad.
Panen ühe video, mis mind kord kohutavalt naerma ajas - muide nalja ei tehta - ja nii see elu käibki.

Tegin õhtul pika retke, ilm oli imeline ja Sabotaazi viis saatis mind terve tee. Mõtlesin inimeste muusikavalikute peale
ja selle peale kui vähe ma viimasel ajal ise muusikat kuulan.
 
Et laulust aru saada otsisin googlist sõnad välja

Ma vajan oma haavu.
http://lyricstranslate.com/en/sabotage-sabotage.html
Again sweet sabotage
I fell into your trap
I knew that angels
are twisted like bagels
when I sprinted to your cloud

I'm a friend of bruises
I can't get enough of them
even though to play with you
wouldn't stay a shark or a bull
here I am again without a helmet

and soon I lick my wounds
deep and salty
when everything feels like nothing
the pain replaces a friend

I've been taken to rooms
and broken into my feelings
To see there's nothing
not even with the brightest light
There'll echo when you shout "hello"

I need my wounds
deep and salty
when everything feels like nothing
the pain replaces a friend
who never leaves
Humbly waiting for its turn
when everything feels like nothing
the pain replaces a friend

030-182-xxx I'm repeating my name
to mute answerphones
that I'd capture you once more
you'd make me once more alive
hearing and seeing being
030-182-sabotage I repeat to your voicemail

I need my wounds
deep and salty
when everything feels like nothing
the pain replaces a friend
who never leaves
Humbly waiting for its turn
when everything feels like nothing
the pain replaces a friend

Osalustasu: liikmetele tasuta. Mitteliikmetele 10EUR.

Njaa. Eks nii ka minul on naisaspekt ülimalt äärmuslikult väljenduv...

Ühelt poolt Kuu Vähis 1/2 maja piiril suures trigoonis Veenusega Kalades ja teiselt poolt Must Kuu Lõvis suure kvadraadi põhjaks kaardi sügavaimas põhjas, kindlates märkides, kvadraadis Saturniga 12. majas. 

Need on kaks väga erinevalt elavat, tunda andvat ja avalduvat naisaspekti minus. Korraga nad avalduda ei ole saanud ja nii hakkasid nad minus ilmnema algul kordamööda nagu öö ja päev. Kui oli väljas üks, ei olnud teisest märkigi ja vastupidi. Nii ma rabasin ennast ja teisi igal koidikul ja igal ehal.

Kord oli valge väljas ja must kogunes sisse - siis kõik pööras justkui eiteakust ja eiteamiks ilmunud jahmatus ja must tuli välja tuues sisemusse valguse...selles valguses sai ilmneda ehedus ja musta uueks tähenduseks sai puhtus. Teadlikkus "ööpäevast" hinges.

nime pole ,7.Sep.2015. 12:19

Isa lahkus.

Veenusega Lõvis enda sünnikaardi Mustal Kuul 12. majas, lahkumisehetke kaardis IC-l koos Sila-Nunamiga, poja Kuu Lõunasõlmel, minu ja tema suhtekaardi Kuu Lõunasõlme, Veenuse, Pluuto, Haumea ja Merkuuri ühendusel. Marsiga Neitsis Asc-l.
Päikesega Kaalude kolmandas kraadis:
/3º Libra: The dawn of a new day reveals everything changed.
Transforming power of periods of silence and darkness, which lead to stirring revelations. Real touch with cosmic process./
Päikese, Musta Kuu, Makemake ja Merkuuri ühendusega.

Ole tänatud kallis isa.
Kõige selle eest mis sõnadesse ei mahu.
Ilusat koduteed mööda Linnutee Valguserada...

Habras on nukrus
temas sädeleb miski
sügaval, sügaval võbelev valgus
Kanged on käed,
ka nendes võbeleb miski -
andmata andmiste vaibunud valgus
Sügavas vaikuses sulavad ühte
teod mis on tehtud ja tegemata
Polegi enam neid siduda ühte
ühes nad on - selles sügavas kajas
Selgineb silmapõhjade sädelus
kusagil seal on aimata koitu
Selgitus pole see mis seal võbeleb
Pole ka põhjust mis vajaks toitu...
Selguse sügav ja jahe paitus
südame kollases kodukumas
Tänan Sind kallis!
Et oled toitnud
Kõik mu rännakud,
Kõik mu rajad

EELMISTE ELUDE PEEGELDUSED SINU SÜNNIKAARDIS

Hingedepäeva paiku toimub töötuba erinevatest astroloogilistest näitajatest (sünnieelne päikesevarjutus, kuusõlmed, Saturn, Pluuto, retrograadsed planeedid jne.), mis annavad aimu eelmistest kehastustest ja kuidas need praegust elukäiku võiksid mõjutada. Vaatleme konkreetseid aspekte ja nende tähendust reinkarnatsiooni seisukohast.

Toimumise koht: Väike-Paala 1, 5. korrus, RA Koolituse ruumides.
Maksumus 18 eurot (ülekandega), Eesti Astroloogide Liidu liikmetele 15 eurot (ülekandega), kohapeal sularahas 20 eurot. Osalustasu kanda eelnevalt OÜ Keeleabi arvelduskontole EE242200221011073915
Kohtume 4. nov. kell 18.00!
Triin Tobber

Oi! Rõõm Sind silmata Rafa! Mul endal on ka väga palju huvitavaid kogemusi kulla energiaga ja nn. "Maa hingega" ürgmeheliku lahkuse energiaga jpm. Kogemused teevad asju selgeks nii nagu teooria seda eales ei suuda ja loovad äratundmise sildu asjade vahele, kuhu mõistus on ehitanud vahel hoopis eitusi ja kaitseid. 

Need on huvitavad teemad, mis avanevad aeglaselt aga see-eest kindlalt. Aja enda kulgemise kõrgemate rütmide toel.

Nulli jõudmine. See ring täis. 

Null, mis on mõistusele pea kogu teekonna negatiivse tähendusega - midagi mida keegi meist kuulda ei taha - sa oled täielik null! Sa pole mitte keegi! Sa oled tühi koht! 

Ei kõla see null mitte sugugi neutraalselt või nullis olevalt - see kõlab väga negatiivselt ja tekitab valu - valu on haav mis tekib enda eemal hoidmisest iseendast - tervikust - nullist.

Ja Null kui Hinge kodu. Kui kõige puhkav potentsiaal, kodurahu, allikas - täielik vastuvõtlikkus ja samas läte kõigele.

Kui mõistus pöördub ja lubab endal anduda ning uppuda lõpmatusse ning kogeb üllatuseks, et see uppumine ei uputa vaid kannab. Ja toidab ja tervendab. 

Tõesti Narri mõõtu elamus.

Inimene...

Jah - Kalad järgneb Veevalajale ja Jäär omakorda Kaladele ja ...

Jah - ka nii võib läheneda ja kuigi sageli öeldakse, et probleemid on sellest, et ego on liiga suur, siis võib seda näha ka hoopis selles, et ego on liiga väike... Liiga väike on see ruum, millesse tervikut üritatakse mahutada :D

Ka on iga inimteadvus unikaalne kokkupaneku punkt kogu tervikule.

Igas inimeses kohtub kogu tervik täiesti kordumatul kombel ja selles võimsas summeerumises igal hetkel viibides liiguvad need unikaalsed punktid ringi joonistades omavahel kordumatuid mustreid. See on nii võimas.

Ja neid vaatekohti omavahel jagada on algul hirmutav - just see, et nad ei ole mitte kunagi samasugused ja kuna tunnetuskese on ainult tunnetajas (siis see summeerimispunkt, milles maailmataju tervikuna kohtub ja kõik mõeldavad ja mõeldamatud mõjud ühte liidab) ja kõrvalt vaatajad küll näevad teda aga tunnetuslikult on kontaktis oma kokkupanekupunktis, siis enne kui piisavalt hõlmavat nullimist ei ole toimunud - enne kui ei ole ületatud hirmu kadumise ees, ei olegi tegelikult tõelist turvatunnet mis lubaks sedavõrd sügavalt ühineda. Ühineda selles nullis nagu Jumalanna süles leppides tõeliselt vaatekohtade lõputusega ja julgeda oma vaatekohalt häirimatult moodustada puhtaid korrapärasid.

Kui jumalik on meie olemuse loojalik aspekt, siis jumalanna on meie olemuse vastuvõtlik aspekt. Ülim andumus ühendab meid ja kaotus saab meid piiramatult täita.

Me julgeme õhtul magama heita ja lubame unel tulla ning kustutada meie päevateadvuse - see usaldus kasvab läbi elu teadlikumatele sügavustele kuni julgeme ennast kaotada nii, et kaotus saab meid üha rikastada.

Kõik need märgid - Uraan Jääras, Pluuto Kaljukitses, Neptuun omas kodus Kalades on vägevad. Ja see Pluuto taguse tasandi avanemine oli minu tunnetust mööda tõeline sünnitõuge tühjusest... 

Neid nüansse, mis on mulle kõnekad olnud on mitmeid.

Muidugi Sedna avastamine 2003 ja Veenuse paarisvarjutus ja hiljutine kardinaalne rist ning varjutuste seeriad. 

Interneti sünd ise on justkui uudis Suures Sünnitustoas - pea on sündinud... nüüd tuleb keha lihtsalt järele ja ongi olemas. :)

Ilus võimalus tellida!

http://kalender2016.weebly.com/

Iégor Reznikoff toob mulle meelde mu vana sõbra... 

Võiks öelda mu elu esimese päris sellise sõbra, kes puudutas väljastpoolt seda mind kellena ma ennast tundsin. Peeter Kaber. 

Tema õppis ülemhelilaulu ja hääleteraapiat, juhendajaiks Iégor Reznikoff ja sel perioodil rääkisime sellest palju.

Tema musikaalsus oli tõsiküll väga laia ulatusega. 

Siinkohal tema värvika isiksuse kohta üks kirjutis.

Ole Sa tänatud vana sõber siin hingedeaja sees - Su hääl ei unune iialgi - nii madalat häält suudavad esile kutsuda vähesed... 

http://www.eesti.ca/nadala-portree-kummardus-kirstunaelale/article11410

Aitäh, Ed.

Õnne, õnne, õnne armas Mo!

Kui Sa siin kusagil Lina taga juhtud liikuma... ;)

Müstiline Must Kuu ehk Lilith – see punkt on meist igaühe horoskoobis, aga mitte igaüks ei oska seda tõlgendada. Astroloogia Instituudi töötoas 14. novembril avab Musta Kuu tagamaid Eesti seni kõige põhjalikuma Musta Kuu käsitluse autor Tiina Varatalu.

“Must Kuu - see lihtsalt ei pääse „päikese alla”, vaid areneb ja kasvab varjus ja hakkab saama varjunägusid. Nendes nägudes on sel juhul tumedust, eemalehoidmist, pettumust, võib-olla väljakutset, plahvatusohtlikkust, eraldatust, kohatuid reaktsioone. Temast saab justkui meie salajane omadus, mille pärast me oleme ülitundlikud, mille vangisolek meid piinab, aga mille avalikuks tulemist me kardame. See kõik tõmbab aga tugevasti tähelepanu just sellele punktile, ja on ju teada, et kus on su tähelepanu, seal on su jõud. Nii muutub see punkt ka ülimalt magnetiliseks ja neelates tohutult tähelepanu, kasvab omakorda jõudsasti. Selsamal põhjusel kutsutakse teda mõnedes allikates ka sünnikaardi deemoniks. Sel juhul plahvatab kogu see ülitundlikkus, pettumus ja allasurutus välja ja kipub endale eluruumi looma justkui mingi haigus või ebakõla. See on ka põhjus, miks Musta Kuud nii sageli negatiivseks peetakse ja kardetakse. Teiseks muutub Must Kuu oma sissepoole kasvaval teekonnal omamoodi „saatuse sõrmeks”, mis osutab meie olemuse keskmele. Temast saab justkui ülitundlik sisemine andur, mis aitab meil ülima tähelepanu ja tundlikkuse abil saada teadlikuks oma hingesügavustest.”

Töötuba toimub 14.11 kell 13.00 Eesti Astroloogia Instituudis Väike-Paala 1. (Novembris saab meile bussiga nr. 54 Estonia eest, trammid ei käi).

Põhjalikud astroloogiateadmised pole vajalikud, aga osalejad võiksid võtta kaasa või veel parem, saata ette meilile oma sünniaja, siis saab vajadusel teha kaardi ja vaadata, kus inimesel Must Kuu asub?

Töötoas osalemine 18 eurot, kohapeal sularahas 20 eurot. Meie ruumi mahutavus on piiratud, seetõttu palun võimalusel registreerida ennast saates lühikese e-kirja dekanaat@astroloogiainstituut.ee.

Foto: Luis Royo

Vaatame taas kaarte üheskoos aga kui keegi ei soovi, siis tema kaarti ei kuvata.

Osalustasu: liikmetele tasuta. Mitteliikmetele 10EUR.

Kodukord: Maja kodukord näeb ette vahetusjalanõude olemasolu. Selleks on seal vastavad tallaga sussid (mitte kilesussid) või võtta kaasa omad vahetusjalanõud.

Auto parkimine: parkida saab siseõues, 2 tundi tasuta. Parem on parkida Kristiine keskuse parklas, seal tasuta. Keskusest 5-7 minutit Flora majani.

Lisainfo : 56 615 970 või tahetark ät hot.ee
Vestlusringi juhib TiinaV 

• Sotsiaalreformid, poliitika, revolutsioon- sellel rea peale paneks mina 11 maja tegijatena Jeanne d`Arci ja dekabristid;)
• Soovid, lootused
• Loov visualiseerimine

Need olid muidugi karmid ajad... Rauas kõnniti ringi ja selles kontekstis sai Veevalajalik ja Uraan ilmselt tõesti üksnes sel kombel vaimule vabadust tuua... 

See Kalade Kuu 9. majas kvadraadis Pluutoga kui ühiskondliku pinge enda peale tõmbamine ja selle põletamine koos endaga... See Jäära Mc on nagu see vai millega koos ta põles. 

Need olid väga madala ja tummise energia ajad. Väga pimedad ja hirmu täis ajad ja inimarmastus sai väga meeleheitlikke nägusid. Viljalõikus lõikas tihtilugu lõikaja endagi.

Jah. Nii ta on jah: /vaid seda saab teha nõnda nagu Herakles, pannes voolama elu ja armastuse jõed.
vot see on 11 maja ülesanne./

Vaim lahendab vormiküsimuse.

Mul muide asteroid Russia MC-l :) 

Ed! Läksin otsima seda imelist kivikoopa pilti, mille Sa mulle sünnipäevaks panid aga see on kadunud! Kas tõesti Seesam avaneski? :D